/nginx/o/2011/09/22/762314t1h1413.jpg)
Hobikorras astelpajusid kasvatav Ann ütleb, et astelpaju on üks tänuväärne puu, millel nii marjad, seemned kui lehed on kasutatavad. “Sedasi nad ütlevad, et üks mari võrdub üks apelsin,” kiitis Ann vitamiinirikast astelpaju.
Vitamiinirikkast astelpajust saab nii mõndagi valmistada
/nginx/o/2020/02/06/12919435t1h49a7.png)
27. september 2011, 21:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige lihtsam on panna marjad ilma suhkruta jääkambrisse ja neid sealt iga päev üks lusikatäis võtta. Tee sisse sobib kõige rohkem mahl. “Mahla saamiseks tegime marjad köögikombainiga katki, püree jätsime sõelale nõrguma. Mahla panime jääkuubikukottidesse ning külmkambrisse,” pakkus Ann ühe variandi, kuidas väikses koguses mahla säilitada.
Kes aga eelistab marju teele lisada, peaks need eelnevalt purustama, et mahl välja tuleks.
Hea maitse annab astelpaju õunamoosile. Terveid marju Ann siiski ei soovitanud moosi sisse panna, sest seemnepuru moosis pole kõige parem. Seepärast on Ann nüüd eelnevalt mahla teinud ja selle moosile lisanud.
Seemnetest võib aga hoopiski valmistada sedasama õli, mida apteekides müüakse. Seemned tuleks pliidil ära kuivatada, kohviveskis peeneks jahvatada ja kõige tavalisem õli peale valada ning kaheks-kolmeks nädalaks seisma jätta. Pärast seismist õli puru pealt ära kurnata ja vesivannil kuumutada, et õli kauem säiliks.
Viirustest hoidumiseks soovitas Ann teha astelpajust, meest ja purustatud küüslaugust segu, kuid hoiatas, et küüslauguga ei liialdataks.
Lisaks marjadele on oma väärtus ka lehtedel, mida kuivatades ja kuumale veele lisades saab teed teha. Või siis visata saunas paar peotäit kuivatatud lehti nõusse ning valada peale kuum vesi. Hiljem on sellega hea loputada.