Nelja Kõldu külaelaniku protesti ja maavanema sekkumise tulemusel tühistas Haljala vallavalitsus valla üldplaneeringuga vastuolus olevad projekteerimistingimused veisefarmi laiendamiseks ja esitas uued nõuded.
Külaelanike protest pani valla seadust järgima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aaspere Agro OÜ plaan on rekonstrueerida ja laiendada Haljala vallas Kõldu külas asuvat veisefarmi. Praegune farmikompleks mahutab 320 lehma, 260 noorlooma ja 50 vasikat. Laiendatud ja rekonstrueeritud kompleksis saaks koha kuni 1300 looma. Kavas on rajada uus lüpsiplats, silohoidla ja sõnnikuhoidla.
Külaelanikud asusid uue suurlauda vastu sõdima, sest ettevõte kavatseb lauda ehitada keset küla, elumajade kõrvale.
“Aaspere Agro plaanitav laut oleks PRIA andmetele tuginedes Eestis suuruselt kümnes veisefarm,” rääkis Annela Laaneots, kelle vanavanemate põline talu jääb kavandatava lauda vahetusse lähedusse. “Eestis ei asu ükski suurfarm elumajadele lähemal kui mõnisada meetrit. Hiigellaut jääks Kõldu küla lähimatest majadest 50 meetri kaugusele. Samuti jääksid kõik Kõldu külas paiknevad elumajad välisõhu saasteainete mõjupiirkonda, mis on 500-600 meetrit.”
Laaneotsa sõnul vaidlustasid külaelanikud Haljala valla otsuse ka seepärast, et vald teavitas keskkonnamõju hindamise algatamisest külaelanikke seadusevastaselt mitu kuud hiljem.
“Tunnistan menetlusviga, mis aga ei mõjutanud kuidagi keskkonnamõju hindamise tulemusi. Sarnaselt keskkonnaameti arvamusele oli keskkonnamõjude hindamise algatamisest teavitamise eesmärgiks üksnes avalikkuse teavitamine ning üldsuse aktiivne osalemine selles protsessis algas alates keskkonnamõjude hindamise programmi avalikustamisest,” kommenteeris vallavanem Leo Aadel.
Maavalitsuse sekkumine
“Käisime Haljala vallas rääkimas, et nende algatatud keskkonnamõju hindamise algatamise protsess on vastuolus nii valla möödunud aastal vastu võetud üldplaneeringuga kui ka külaelanike huvidega, ent meid ei võetud kuulda. Meil ei jäänud enam muud üle kui abi saamiseks maavanema poole pöörduda,” kõneles Annela Laaneots.
Lääne-Viru maavalitsus kui üldplaneeringute järelevalvaja leidiski, et Haljala vallavalitsuse välja antud projekteerimistingimused on vastuolus Haljala valla üldplaneeringuga, kuna ei ole arvestatud üldplaneeringuga määratud kujadega [vahemaa ühest hoonest teiseni] ning üldplaneeringu kohaselt tuleb uue põllumajandushoone ehitamisel koostada detailplaneering.
Haljala vallavalitsus tühistas oma eelmise korralduse, millega oli projekteerimistingimused Aaspere Agro OÜ-le väljastanud. “Varasemast otsusest jäi sisse keskkonnamõjude hindamise läbiviimise nõue, järgmine samm on algatada detailplaneering, millega hiljem muudetakse vajadusel üldplaneeringut,” kommenteeris vallavanem Leo Aadel.
“Täna on kõik nõukogudeaegne, sõnnikuhoidlad on katteta ning hais on, nagu ta on. Vallavalitsuse seisukoht on leida kompromiss avaliku ja erahuvi vahel, samas kaitsta avalikku huvi, s.o uue rekonstrueeritava farmi näol esteetilise keskkonna parandamine, keskkonnanõuetele vastamine ning tööhõive parendamine. Rekonstrueeritav farm säilitab olemasolevad töökohad, kuid võib-olla loob ka uusi. See on märgilise tähendusega selles piirkonnas,” lisas Aadel.
Annela Laaneots märkis, et ka külaelanikud on igati huvitatud töökohtadest ja farmi rekonstrueerimisest, ent mitte hiigellauda ehitamisest keset küla. “Leian, et vald peab kinni pidama seadustest ja seisma ka külaelanike eest. Kavatseme aktiivselt osaleda detailplaneeringu kehtestamise protsessis ning jälgida, et selle käigus ei tooks vald elukeskkonda ohvriks ettevõtja soovile kasumit teenida,” kõneles Laaneots.
Protsess pikeneb
Erik Keskküla, kes ametilt on ehitus- ja planeerimisspetsialist, on üks neist Aaspere külaelanikest, kes vaidlustas üldplaneeringuga vastuollu minevad Aaspere Agro plaanid.
“Soovin, et üldplaneeringust kui kehtivast kogukondlikust kokkuleppest kinni peetaks ja vald ei pööraks selga kehtivale regulatsioonile,” ütles Keskküla.
“Detailplaneering on alati kompromiss,” lisas ta. “Ka selle protsessis saavad naaberkinnistute omanikud kaasa rääkida ning lõpuks läheb see volikogu ette ja seal on otseselt rahva valitud inimesed.”
Aaspere Agro OÜ juhatuse liige Aimur Illison ütles, et projekteerimisnõuete muutus tõi ettevõttele ajakulu ning detailplaneeringu nõude.
“See tähendab seda, et sel aastal jääme PRIA toetusest ilma,” märkis Illison. Ta rõhutas fakti, et võetud on proovid ja tehtud keskkonnauuringud ning need vastavad Eesti seadustes ettenähtud normidele.
Haljala vallavanem Leo Aadel rõhutas, et praegu kaitseb vald ettevõtjat kui suurimat tööandjat selles piirkonnas.
“Teine variant oleks see, et ettevõtja lõpetab tegevuse ning need koledad hooned jäävad niikuinii sinna – kas see oleks parem? Tänapäeval rajatavad farmid on vabapidamisega, kenasti tehtud. Ma eeldan, et avalik huvi kaalub põhjendatult erahuvi üle,” rääkis Leo Aadel.
Praegu annab Aaspere Agro OÜ tööd neljakümnele inimesele.