Atesteeritud loodusgiide annab Eestis tikutulega otsida, sestap algab oktoobris Sagadis uute loodusgiidide koolitus. Ametil peaks olema tulevikku, sest inimeste huvi looduse vastu kasvab.
Sagadist sirguvad Eesti loodusgiidid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MTÜ Lahemaa Ökoturism juhatuse esimees Kauri Kivipõld tõdes, et atesteeritud loodusgiide on Eestis nii vähe, et neid tuleb piltlikult öeldes tikutulega otsida.
“Loodusgiidide koolitusi on korraldatud Eestis mujalgi, aga atesteeritud loodusgiide, keda tunnustab ka Eesti Giidide Liit, on seni Eestimaal vaid viisteist, neist neli on omandanud ka riiklikule kutsestandardile giid I vastava kvalifikatsiooni. Mõte hakata koolitama loodusgiide tekkis juba 2009. aastal, aga võimalus soov ellu viia avanes alles 2010. aasta kevadel. Eesmärk oli määratleda loodusgiidi elukutse ja anda sellele ametlik nägu riiklikult tunnustatud tasemel,” rääkis Kivipõld.
Kauri Kivipõld ütles, et loodusgiidi mõiste koosneb kahest võrdse tähtsusega sõnast: loodus ja giid. “Loodusgiid on giid, kes on spetsialiseerunud looduse ja pärandkultuurmaastike vahendamisele. Loodusgiidi ülesanne on äratada huvi looduse ja sellega tihedalt põimunud inimkultuuri vastu ning kujundada keskkonnahoidlikku maailmavaadet,” selgitas ta.
Koolitused hakkavad toimuma Sagadi looduskeskuses. “Kõige tähtsam loodusgiidiks pürgijale on tema elav huvi looduse vastu. Ja loodusgiidiks soovijaid jagub, sest oktoobris algava kursuse 15 kohta on juba komplekteeritud,” sõnas Kivipõld. Õpitakse loodust tundma ja seda vahendama, looduskaitset, turistide teenindamist ja muid giiditööks vajalikke oskusi. Õpetajateks on Asta Tuusti, Aleksei Turovski, Urmas Kaja, Virko Sirkel ja mitmed teised loodust hästi tundvad inimesed.
“Pärast koolitust on kolmeosaline eksam, mis koosneb esseest, testist ja näidistööst, mille edukas sooritaja saab Lahemaa atestatsiooni ja algaja loodusgiidi tunnistuse. Algajagiidi tunnistus kehtib 1-3 aastat, mille vältel on võimalik taotleda riiklik giidi kutsetunnistus,” kõneles ta
Oktoobris algav ja järgmise aasta juunis lõppev kursus on järjekorras teine Lahemaal korraldatav loodusgiidide koolitus. Loodusgiidide kursus saab teoks koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega. Esimene lend atesteeritud loodusgiide lõpetas 2010. aasta juunis.
MTÜ Ökokratt juhatuse liige Priit Adler, kes oli loodusgiidide esimese lennu lõpetaja, rääkis, et giidina tunneb ta heameelt, kui suudab pakkuda inimestele looduses avastamisrõõmu. “Inimesed hoolivad sellest, mida tunnevad, ja giidi töö kordaminekuks on loodust armastavate ja hoidvate inimeste arvu suurendamine,” arvas Priit Adler.
Kauri Kivipõllu sõnul pakub Lahemaa oma looduse ja kultuuripärandi ning bioloogilise mitmekesisusega kauneid ja unustamatuid hetki. “Loodusgiidile on Lahemaa rahvuspark tänuväärt tööpõld. Rahvuspargis on näiteks vähe tuntud, kuid samas mitmekesise ja rikka loodusega Vergi poolsaar, kus asuvad maalilised Lobi ja Natturi küla ning Pedassaare neem. Lobi neeme liivast randa võiks nimetada lausa paradiisiks privaatsust armastavale puhkajale.”
Kauri Kivipõld kinnitas, et talle meeldib tutvustada Lahemaa kanti, sest Lahemaa rahvuspark on piirkond, mille loodusrikkused väärivad ja vajavad tutvustamiseks asjatundlikke loodusgiide ja nende koolitamine on kursuste eesmärk.
MTÜ Ehedad Elamused Lahemaal juhatuse esimees Sirje Kuusik arvas, et sellel ametil on tulevikku, sest inimeste huvi looduse vastu suureneb. “Koolitus on loodusgiidiks saamisel esimene samm. Tõeline professionaalsus tuleb töökogemuste ja aastatega,” ütles Kuusik. ”Algava koolituse puhul on tegemist täiendatud programmiga, mis on mahukam kui esimene koolitus,” lisas Kauri Kivipõld.