Persoon: Raul Vahter: “Mulle sai selgeks, et võsa lõigata ma eluaeg ei taha”

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
OÜ Artiston üks omanikke, Simunas elav Raul Vahter on metsandust õppinud Luua metsanduskoolis ja Eesti põllumajandusülikoolis, vanaisa talus on ta teinud küttepuid ja lõiganud võsa.
OÜ Artiston üks omanikke, Simunas elav Raul Vahter on metsandust õppinud Luua metsanduskoolis ja Eesti põllumajandusülikoolis, vanaisa talus on ta teinud küttepuid ja lõiganud võsa. Foto: Arvet Mägi

Raul Vahter on metsaärimees, kes metsaga maast madalast tuttav, on võsa lõiganud ja puid saaginud ning mitmes koolis metsandust õppinud. Juhtiv jahimees. Eelistab tagasihoidlikku elustiili.


Viisteist aastat tagasi asutasid kolm Simuna noormeest, kel tollal vanust veidi üle kahekümne, metsafirma OÜ Artiston. Septembri alguses tähistas see ettevõte oma 15. sünnipäeva. On ajale vastu pidanud, pidevalt arenenud ja laienenud, ka pole kuulda olnud skandaalidest ega ole omanikudki aja jooksul vahetunud. Pisut erandlik praeguse aja äri kohta.
Siiani Simunas elav Raul Vahter, kellest tänane lugu, on üks omanikest, teised kaks on Margo Klaasmägi ja Jaanus Lehtmets. Kõik löövad kaasa ettevõtte igapäevases juhtimises.
“Tööjaotus on kujunenud selliseks, et Raul tegeleb rohkem kinnisvaraga, mina metsatöödega ja Jaanus investeerimisega,” selgitab Klaasmägi.

Müttas metsas


Pärast Simuna põhikooli lõpetamist läks Raul Vahter õppima Luua metsanduskooli. “Olin maapoiss, loomad, aiamaa, metsas müttamine, see oli mul igapäevane asi,” meenutab ta elu Sireveres ja metsamehe eriala valikut Luua koolis. Luua kool on kõva ja ainuke Eestis alg- ja keskeri tasemel metsandust õpetav kool praeguseni. “Tahtjaid sinna oli palju, kuuskümmend võeti vastu, vaid kolmkümmend lõpetasid,” on Raulil meeles.
Luua koolis õppimise ajal maksis Simuna sovhoos talle stipendiumi. Aga kui kool läbi sai, oli põllumajandusreform juba alanud ja metsandusspetsialisti enam vaja ei läinud. Diplomeeritud metsamees läks tööle Viru-Tammiku metskonda, kus talle saag kätte anti ja võsa lõikama saadeti. “Ilmselt polnud muud ametit tollal pakkuda. Aga mulle sai selgeks, et võsa lõigata ma eluaeg ei taha, tuleb edasi õppida.”
Eesti põllumajandusülikooli läks trio – Klaasmägi, Vahter, Lehtmets – metsandust õppima ühel aastal. “Õppimise ajal teenisime metsatööd tehes koos kooliraha,” mäletab Margo Klaasmägi, kes Sirevere-poisina tunneb Rauli juba lapsepõlvest ja Simuna põhikooli ajast.

Tüüpiline eesti mees


“Raul on tüüpilise eesti mehe võrdkuju,” iseloomustab kolleegi Klaasmägi. “On selline rahulik ja kaalutlev. Jaanus on pigem teine äärmus, mina jään enda arust nende kahe vahele,” võrdleb ta sõpru ja ennast.
Pärast põllumajandusülikooli lõpetamist õppisid noormehed ka mõne aja magistrantuuris, kuid see jäi pooleli. Tulid, nagu öeldakse, uued väljakutsed. Mõne aja tegutses igaüks omaette, siis aga otsustasid firma asutada. Algkapital selleks oli väga väike, pea olematu. “Margo oli Soomes tööl käinud ja seal teeninud,” on Raulil meeles. Ka pangalaenule ei saanud tollal loota.


Toona osteti metsa ülestöötamise teenust sisse. Nüüd on firma palgal kolmkümmend töömeest. “Meie tagala on kasvav mets, ostame metsa kinnisvarana,” nimetab Raul Vahter ühe põhitõe, mida järgitud. Metsa istutamise eestvedajana on Vahterit märgitud juba aastaid tagasi.


2003. aastal ostis Klaasmägi, Vahteri ja Lehtmetsa firma Artiston Invest ära Tartu ülikooli üheks parimaks spin-off ettevõtteks (väljendit kasutatakse teadusasutuste baasil rajatud firmade kohta - toim.) tunnistatud osaühingu Müomeetria. See ettevõte toodab Myotoni-nimelist meditsiiniseadet, mis on mõeldud lihasseisundi mõõtmiseks. Seadet on müüdud mitmesse välisriiki, sel on rahvusvaheline sertifikaat ja patendid mitmes riigis. “Loodame, et saame sellesse paigutatud raha tagasi,” ütleb Vahter.


Raul Vahter on kirglik jahimees. Juba 1992. aastast. 2000. aastast Simuna jahtkonna vanem, 2008. aastast Rakvere jahindusklubi esimees, missuguse ametiga käib kaasas ka kuulumine Eesti Jahimeeste Seltsi juhatusse. Jahindust õpetati kaks semestrit juba Luua koolis.
“Igal juhul saan ma jahinduse teemal kaasa rääkida,” arvab Vahter seoses praeguste tuliste vaidlustega eramaaomanike ja jahimeeste vahel.



Otsib tasakaalu


“Olen kuulnud nii paduroheliste kui ultrapragmaatiliste jahimeeste seisukohti,” tunnistab ta. “Tasakaalupunkt on kuskil keskel,” arvab Vahter.
“Maal elades saadakse aru, et loomi tuleb ka tappa. Ja koduloomal on valikuid alati vähem olnud kui metsloomal. Vorsti sööme küll, aga millest see tehakse?” küsib ta. Ja tunnistab, et looduses käik ei pea alati jahiga lõppema.”Olen pealt näinud, kuidas karu sipelgapesa laiali loobib. Ja jälginud, kuidas kobras vette hüppab ja kaldale ronib,” kirjeldab ta metsas nauditud vaatepilte.


Kas Eestimaal raiutakse metsa liiga palju? Kõrvalseisjad arvavad ju sageli nii.
“Kui 12 miljonit tihumeetrit kasvab aastas juurde ja 7 miljonit on raiemaht, siis sellist küsimust esitada ei saa,” vastab Vahter. “Pigem on küsimus selles, kust ja mida raiuda. Raiutakse ikka seal, kus hea juurdepääs, ja loomulikult on seal tehtu ka rohkem näha.” Nostalgia, et hoiame metsa lastele ja lastelastele, on inimlikult mõistetav, aga majanduslikult mitte just arukas. “Mõistlik on endast maha jätta hästi majandatud mets, mis toob rohkem kasu ka järglastele.”


Kui nii mõnegi edukama ärimehe imago juurde kuuluvad uhke elamu, kallis auto ja muu glamuur, siis Raul Vahter eelistab tagasihoidlikku elustiili. Elab endiselt Simunas ühismaja korteris.
“Asjad ei ole tema jaoks tähtsad, ütleb, et see, mis vaja, on olemas,” räägib Klaasmägi, kelle jutu järgi on nad Jaanus Lehtmetsaga sõpra selle pärast aasinudki, et viimane võiks kas või oma hobisse, jahindusse, panustada.
“Aastaid sõitis ta 1972. aasta Žiguliga, VAZ 2101-ga, kusjuures ta enda sünniaasta on 1973,” tuletab Klaasmägi meelde. Praegu liigub metsaärimees ja jahimees ringi küll neli aastat vana Toyota Land Cruiseriga. Nutitelefoni tal pole, helistab tavalise Nokiaga. “Mul oli Apple, aga varastati autost ära,” märgib ta ükskõikselt, arvates siiski, et peab vist midagi kobedamat endale hankima, et oleks võimalik ka autos meile lugeda.

Raul Vahter

• Sündinud 1973. a Sireveres.
• Simuna põhikool 1988.
• Luua metsanduskool 1992.
• Eesti põllumajandusülikool metsanduse erialal 1995.
• Magistrantuur 1995-1997.
• OÜ Artistoni üks omanikke ja juhte al 1997.
• Rakvere jahindusklubi esimees al 2008.

Teised Raulist


Metsaomanik, Viru-Lemmu metsaseltsi juhataja Guido Ploompuu
Millal ma Rauli päris esimest korda kohtasin, enam ei mäletagi. Igal juhul hakkasime tihedamalt suhtlema Viru-Lemmu Metsaseltsis, kuhu kuulub ka firma Artiston, kus Raul tegutseb ja on üks omanik. Meil on olnud ühised huvid nii metsanduses kui jahinduses ning seetõttu jätkunud mõtlemis- ja arutlusainet. Oleme mõlemad olnud ka ühed suuremad metsaistutajad ning kuulunud selle töö mahu poolest aastaid Eesti TOPi. Artistoni ettevõttega, kus Raul töötab, ei ole mul olnud siiani halbu kogemusi, tegemist on areneva ettevõttega, mille töökultuuri võib kiita.

Tarmo Vahter, vend, abimetsaülem Södra metskonnas
Eks selles, et ma noorema vennana metsamehe elukutse valisin, on oma osa ka vanematel ja Raulil. Kõne all olid põllumajandus ja metsandus, valisin viimase. Raul lõpetas põllumajandusülikooli 1995., mina alustasin 1997. aastal. Saagi oleme metsas mõlemad käes hoidnud.
Isa sai tagasi vanavanemate talu, mille juurde kuulub ka mets. Oleme seal mõlemad tööd rüganud. Mina olin muidugi palju noorem, nii et ega must õiget saemeest tema kõrval ei olnud. Mäletan, et olin nn tollipulgamees, panin mõõdu peale, tema saagis. Lihttööd metsas on Raul kõvasti teinud ka ülikooliajal kooliraha teenides. Mingit pärandust pole ta kuskilt saanud, on ennast ise üles töötanud, nn self-made-man. Margo ja Jaanusega kolmekesi on nad osanud oma firmale kapitali luua. Kasuks on tulnud, et Eesti metsa oli ka vähem raiutud, kui seda juurde kasvab.
Raul on samuti kirglik jahimees ja see, et ta on ühtaegu metsaomanik, aitab tal valdkonnas targemalt tegutseda, asju tasakaalustada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles