Hõimupäevade tänavune külaline Virumaal oli folklooriansambel Kuvan Kengež (Vananaistesuvi) Marimaalt, kelle esituses kõlasid nii muistsed rahvalaulud kui ka autorilaulud.
Kuvan Kengež laulis maride hingest
16. oktoober 2011, 16:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Volga ääres Paranga rajoonis Jelejevo külakultuurimaja juures 2007. aastast tegutsev ansambel tutvustas maride rahvarõivaid XVII, XIX ja XXI sajandist, laulis iidseid laule, milles natuke setudele omast, ning tänapäevasemat loomingut.
Alustanud iidse nukra lauluga, mida naised laulsid põllul töötades, kui mehed olid ära sõjateele saadetud, kandsid marilannad järgmiseks ette oma küla helilooja ja poeedi loodud helgetoonilise laulu, mis loodud Jelejevo 300. aastapäevaks. Kõlas tšastuškasid, pulmalaule ja nüüdisaegseid laule ning keerutati mõned rahvatantsutiirud.
“Me laulme kõigest sellest, mis on meil hinges ja südames – mõnikord on kurb, mõnikord rõõmus,” sõnas ansambli juht Ljubov Miheeva. “Ansambli nimi on Vananaistesuvi, sest seal laulavad noore hingega eakamad inimesed,” selgitas ta. Ansambel on 13-liikmeline, ent Eestis esineti kaheksakesi, akordionist saatjaks.
Eestiga olid marilannad kaudselt tuttavad varemgi: nende kandis on rahvusvahelises soome-ugri laagris käinud ka eesti lapsi, kes laulsid neile eesti laule. Kui suurem jagu lauljaid viibis Eestis esimest korda, siis ansambli juhile Ljubov Miheevale oli see juba neljas külaskäik.
“Mulle on Eesti alati meeldinud. Kui kunagi kolmanda kursuse üliõpilasena esmakordselt siia sõitsin, üllatas mind, kui puhas siin oli, et inimesed riietusid valgesse ja olid nii viisakad. Selliseks on nad ka jäänud. Ja rahvas on teil väga heasüdamlik,” kiitis Ljubov Miheeva Eestit ja siinseid inimesi.
Ansamblit, kus suurem jagu lauljaid on õpetajad, rõõmustasid nende laulu kuulavate laste säravad silmad ja osavõtlikkus.
“Oleme esinenud siin nii eesti kui ka vene koolides, meie laule on hästi vastu võetud ja meile väga meeldib siin,” kinnitasid marilannad.
“Arvan, et eestlased laulavad samuti oma elust, kodust ja loodusest, nad armastavad samuti väga tugevasti oma väikest kodumaad. Ka looduses on meil palju ühist – mõlemad maad on veerikkad. Inimesed on nii teil kui meil töökad, oskame töötada, pidutseda ja puhata ning ka kurbust tunda,” leidis Miheeva marilaste ja eestlaste lauludes ja olemuses mõndagi sarnast.
“Mina olen rikas mees, mul on linnud okste sees,” õpetasid kontserdil-kohtumisel Rakvere eragümnaasiumis lapsed marilannadele selgeks eesti laulumängu.
MARIMAA
• Mari Eli vabariik.
• Pindala 23 000 ruutkilomeetrit.
• Elanikke 690 000.
• Pealinn Joškar-Ola.