Sõjaeelse Kaitseliidu peastaabi ülema kolonel August Balderi 120. sünniaastapäeva tähistatakse Kaitseliidu peastaabis avatava näitusega ning mälestusüritusega Kadrina kalmistul.
Kaitseliit mälestab sünniaastapäeval kolonel August Balderit
24. oktoober 2011, 08:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõjaeelse Kaitseliidu peastaabi ülema kolonel August Balderi 120. sünniaastapäeval avatakse täna kell 12.30 näitus Kaitseliidu peastaabis.
Näituse koostas Kaitseliidu muuseumi, Neeruti Seltsi ja Balderite suguvõsa esindajate arhiivkogude põhjal Kaitseliidu museoloog Tanel Lään.
Mälestusüritus kolonel August Balderi hauaplatsil Kadrina kalmistul toimub teisipäeval algusega kell 12.
August Balder sündis Ridaküla lähedal Puusepa talus Undla (Kadrina) vallas 25. oktoobril 1891. aastal. Koolihariduse sai ta Vanamõisa vallakoolis, Rakvere linnakoolis ja seejärel Nikolai (Gustav Adolfi) gümnaasiumis Tallinnas. 1915. aaastal lõpetas ta Petrogradi 2. lipnikekooli.
Ta oli I maailmasõja ajal rooduülemana rindel, sai haavata. Eestis sai August Balder 11. novembrist 1918. aastal Kadrina Kaitseliidu pealikuks. Vabadussõjas teenis ta välja Vabadusristi II/3.
1. oktoobril 1925. aastal asus tolleks ajaks majoriks tõusnud August Balder õppima Kõrgemas Sõjakoolis, mille lõputööks oli “Kaitseliidu ülesanded ja tähtsus riigikaitse seisukohalt”.
1927. aastast oli August Balder Kaitseliidu teenistuses, kus aastail 1928-39 oli Kaitseliidu Peastaabi õppe- ja spordiosakonna pealik. Selle kõrvalt oli ta aastail 1934-39 Tallinna Maleva Põhja Malevkonna pealik ja korduvalt ka Kaitseliidu ülema kohusetäitja. 1937. aastal ülendati August Balder koloneliks.
Ta on avaldanud arvukalt artikleid ajakirjades “Kaitse Kodu!” ja “Sõdur” ning koostanud mitmeid Kaitseliidu väljaõppealaseid trükiseid. Aastatel 1939-40 oli ta 1. diviisi staabiülem, veebruarist juunini 1940. aastal aga Kaitseliidu Peastaabi ülem.
Esimese vene okupatsiooni ajal arreteeriti Balder 1940. aasta juulis. Nõukogude võim mõistis talle kaheksa aastat vabaduskaotust, mille järel ta vabanes vangistusest.
Aastail 1961-1968 töötas Balder “Eesti Põllumajandusprojektis” maamõõtjana. ning elas oma surmani 26. septembril 1973. aastal Tallinnas.
August Balder on maetud Kadrina kalmistule. Talle on annetatud Valgetähe III klassi ja Kotkaristi III klassi teenetemärgid.