Tänavu suvel võttis Viru Keemia Grupp ASi juhatus vastu otsuse hakata uurima fosforiidi kasutamise võimalikkust Eestis. Esialgu tundub firmale kõige väiksemate keskkonnamõjudega kaevandamise võimalus Sonda uuringuväljal. Alustatud on ka info jagamist piirkonda jäävate külade elanike seas.
VKG projektijuht Kalev Kallemets, kes on käinud rahvaga kohtumas ning ettevõtte plaane ja olemasolevaid fosforiiti puudutavaid teadmisi selgitamas, rääkis teisipäeva õhtul Ulvis kokkutulnutele, et kõigepealt soovib firma võtta proovi, seda põhjalikult analüüsida ning alles seejärel otsustada, kas tasub teha edasisi uuringuid ja taotleda kaevandamisluba.
“Kaevandamisloa taotluse esitame alles pärast seda, kui oleme teinud ise põhjalikud, investeerimisotsuse kvaliteediga analüüsid. Sinna jõuame parimal juhul seitsme kuni kümne aastaga,” märkis Kallemets.
Ta selgitas, et fosforiidi näol on tegemist iidse merekarbiga, mida tänapäevane tehnika oskab ära kasutada selleks, et toota kvaliteetset väetist. Väetise tootmisest ollakse aga huvitatud, kuna globaalne toidu- ja väetisenõudlus püsib kõrgel ning teravili vajab kasvuks fosforit.
“Loomulikult on fosforiidi puhul üks suuremaid probleeme minevikupärand selle teemaga seoses,” nentis Kallemets.
Eestis on tehtud Nõukogude ajal küll geoloogilisi ja kaevanduslikke uuringuid, kuid Kallemetsa sõnul on info puudulik ja tollased puursüdamikud kaduma läinud või Moskvas katsetuste käigus ära kasutatud. Seepärast on ettevõttel soov võtta uus proov Miila-Mäitsest.
Tegemist on Pada jõest ida poole metsa sisse jääva paigaga, kus teoreetiliselt piisaks Kallemetsa sõnul seitsme ruutkilomeetri suuruse ala fosforiidivarust ettevõttele 30-50 aastaks. Kaevandus annaks sel juhul tööd 500-600 inimesele, kaevandataks nii põlevkivi kui fosforiiti, mille linttransportöör toimetaks raudteeni.
Proovi taotluse soovib VKG kokku panna novembri jooksul ning selleks on vajalik kohaliku vallavolikogu ja Eesti maavarade komisjoni heakskiit.
“Kui järgmisel suvel saab proov võetud, siis hindamiseks ja menetluseks kulub umbes aasta,” hindas Kallemets.
Proov soovitakse võtta 780 mm diameetriga 80 meetri sügavusest august, mis hiljem tamponeeritakse.
“Ega minagi ei taha, et minu kodukülla tuleb kaevandus. Aga enamik on mõistnud, et kunagi kaevandus ikkagi tuleb. Ja mida kaugemale see edasi lükkub, seda parem, sest tehnoloogia ajaga paraneb,” arvas Rägavere vallavanem Mati Ulm.
“See ei ole ammendav argument, et valla rahvas saab tööd ja leiba,” ütles kohalik mees Aleksander Runovski. “Ma muutun emotsionaalseks, aga minu elukeskkonna hind langeb sellega kuratlikult madalale.”
Kallemets kommenteeris, et ettevõte püüab garanteerida, et kaevandus ei tekita reaalselt müra ega tolmu, ei riku õhku ega põhjusta maa värisemist. “Siis jääb vaid emotsionaalne argument pluss põhjavesi. Tehniliselt ei ole võimalik isoleerida, et vesi maa all erinevates kihtides liigub. Maapõueseadus näeb ette, et kui kaevandaja põhjustab elanike jaoks põhjaveerežiimi muutust, siis ta peab puurima sügavamad kaevud või korraldama ühisveevärgi,” selgitas Kallemets.
Tema sõnul on ettevõte valmis juba praeguses etapis kohalikus elus kaasa lööma ning panustama heaolusse. Plaanis on jätkata regulaarselt kohtumisi kohalike elanikega ja tutvustada uusi teadmisi, arutada koos uurimist vajavaid küsimusi ning samuti anda kord kvartalis välja ajalehte Merekarbi Sõnumid.
Fosforiit
• Tekkis 400 miljonit aastat tagasi ordoviitsiumi ajastul.
• 1861. aastal avastati Eestis fosforiit, esimesena kirjeldas ja uuris seda Tartu ülikooli professor Carl Schmidt.
• Eestis on fosforiit maailma mõttes haruldasel kujul, merekarpides, mujal maailmas enamasti nn mugulates.
• Maardu lähedal Ülgasel kaevandati 1920ndatel-1930ndatel fosforiiti labida ja puuriga. Toodeti väetist, superfosfaati.
• 1980ndate keskel taheti kasutusele võtta Rakvere maardla, algasid protestid – fosforiidisõda.
• Eesti potentsiaalne kaevandatav fosforiidivaru on 2954 miljonit tonni.
• Fosforiidi eksporditurul domineerib täna Maroko.