Elurõõmus klassik Valli Lember-Bogatkina 90. Palju õnne!

Inna Grünfeldt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karepa rannamaastikelt inspiratsiooni ammutav kunstik Valli Lember-Bogatkina.
Karepa rannamaastikelt inspiratsiooni ammutav kunstik Valli Lember-Bogatkina. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Tänast 90. sünnipäeva tähistab Eesti ja Virumaa särav kunstiklassik Valli Lember-Bogatkina töiselt ehk näituste ja maalimisega.


Järjepanu avatakse näitused “Minu Tallinn” ja “Naised ja lapsed” ning sünnipäeval saab juubelipeo juurde vaadata laululava ruumides suurt näitust, kus lisaks statsionaarselt eksponeeritud mosaiikpannoole “Läheme suurele peole” pannakse juubelipäevaks üles veel rahvatantsijaid kujutavaid maale, abstraktseid töid ja akvarelle.

Kunstnikul käib töö pidevalt ka ateljees ning ideid, mis tahavad kunstiteosteks saada, on palju. “Kolm päeva tagasi, just kõige kiiremal ajal, haarasin äkki pintsli ja hakkasin maalima,” mainis ta. Karepa rahvamajja tehtud maali “Jumal ütles Noale” teemal valmis uus versioon. Üks teine püha teema mõlgub samuti mõttes.

“Teemasid on mul kül­lalt – loodus, inimesed, portreed ... Kui Jumal annab tervist, mõistust ja jaksu pintslit hoida, siis maaliks veel küll. Nagu kogu elu olen rõõmu ja murega ikka maalinud,” sõnas Valli Lember-Bogatkina.
“Ma ise ka ei usu, et nii vanaks saan, teised ka ei usu,” naeris särav ja heas loominguhoos kunstnik, kellest oleme harjunud mõtlema kui virulasest.


Ajast, kui Valli Lember-Bogatkina avastas Karepa, on ta seal oma suvekodus aastakümneid maalinud merd, maastikke ja muusikat. “Olen armunud meie meresse, ilusatesse mändidesse, meie põhjarannikusse ja Virumaasse,” on ta tunnistanud. Tema külalislahkes koduateljees Karepal on käinud külas ja konsultatsioonidel nii lapsed kui ka kunstnikud.

Valli Lember-Bogatkina kauaaegne tuttav Raivo Riim ütles, et Valli on proua nagu vein, läheb aastatega aina paremaks. “Valli on nagu päikesekonserv – igavesti noor, igavesti vitaalne, temast kiirgab energiat, ta põleb ise ja oskab teisi sütitada. Ta armastab väga rahvatantsu ja on seda kujutanud paljudes töödes. Ja kuidas ta oskab lastega kunstist rääkida!”


Riigi Kunsttööstuskooli 1940. aastal dekoratiivmaali erialal lõpetanud kunstnik on näitustel esinenud alates 1942. aastast, Kunstnike Liitu kuulub 1944. aastast. Valli Lem­ber-Bo­gat­kina üheks mee­lis­teh­ni­kaks on akvarell, mis nõuab kunstnikult äärmist meisterlikkust.

Kunstiteadlane Boris Bern­stein on öelnud: “Valli Lember-Bogatkina akvarellide võlu peitub nende spontaansuses, natuuri kaudu saadud emotsionaalse elamuse ehtsuses ja mõistagi akvarellile omases maalilikkuses.” Lisaks monu­men­taal- ja maastikumaalidele on kunstnik illustreerinud lasteraamatuid ja kujundanud postkaarte.


Kui palju kunstiteoseid on nende aastakümnete jooksul valminud, ei oska keegi kokku arvata. Isegi näituste arv pole teada.
“Olen olnud lohakas, pole arvet pidanud,” tunnistas Valli Lember-Bo­gat­kina. Arvepidamine olnuks ka keeruline, sest näitusi on olnud pidevalt nii kodu- kui välismaal ning rännanud ühest galeriist teise. “Viimased välisnäitused olid Pekingis ja Lissabonis,” nimetas ta.

Hiljuti Rakvere Galeriis näitusega esinenud eesti kunsti grand old lady kinkis näituse lõppemise ja enda sünnipäeva puhul galeriile maali “Viitna järv”.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles