Simuna kogudus tähistas pühapäeval oma nimepäeva ja Viru praost pühitses sisse altariruumi vasakpoolse vitraažakna “Maailma loomine”, mille motiivid on vana testamendi ainetel.
Simunas pühitseti vitraaž
3. november 2011, 16:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühtlasi võib sellega lugeda valminuks vitraažikunstnik Dolores Hoffmanni kolme akent hõlmava koguteose “Loomine”. Kogu projekt kestis kokku seitse aastat.
Pühapäeval pühitsetud altariruumi vasakpoolsel vitraažaknal on kujutatud maailma loomist, seda, kuidas Mooses sai kümne käsu tahvlid ning kõige ülal Jumala silma.
EELK Simuna Püha Siimona ja Juuda koguduse juhatuse esimees Ainar Ojasaar ütles, et mõte vitraažaknad üles panna tuli aastaid tagasi, kui tuntud klaasikunstnik Dolores Hoffmann pidas Simuna kirikus loengu ning tutvustas oma tööd, ideid ja kavandeid.
“Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et altariruumi – kiriku kõige tähtsama osa – aknad näevad väga koledad välja,” meenutas Ojasaar, mööndes, et nii see tõepoolest oli ning olukord vajas lahendamist.
Kõige varem, 2005. aastal valmis keskmine, roosaken.
Altari kohal paikneva roosakna vitraaži keskmes asetseb Kristuse monogrammiga püha hostia (armulaualeib), mille ümber vaheldub viinamarjade motiiv vikerkaare kujutistega. Välimisel ringil on kaheteistkümne apostli nimed neile vastavate atribuutidega.
Kaks aastat tagasi, samuti simunapäeval, pühitseti parempoolne vitraažaken uue testamendi motiividel.
Ainar Ojasaar lausus, et viimane vitraažaken valmis tänu sellele, et koguduse kirjutatud projekti rahastati LEADER-programmist.
Koguteose valmimisele on aga peale koguduse enda õla alla pannud ka Väike-Maarja ja Laekvere vald, samuti kohalikud ettevõtjad.
Simuna ja Väike-Maarja koguduse õpetaja Enn Salveste sõnas, et altariruumi vitraažakende valmimine on oluline just inimeste, koguduse jaoks. Salveste lootis, et vitraažaknad kõnetavad inimesi ja nad tunnevad motiivid ära, ilma et neid peaks eraldi seletama, kuid nentis samas, et rahvas kaugeneb kirikust.
“Minu arvates peaks koolidesse õppeainena sisse viima religiooniõpetuse,” pakkus Salveste, täpsustades, et mõtleb just usundi-, mitte usuõpetust.
Simunapäeval toimus pidulik jumalateenistus, kus lisaks koguduse õpetajale Enn Salvestele teenis kaasa Viru praostkonna abipraost Tauno Toompuu, tänati toetajaid, uue viraažakna pühitses sisse Viru praost Peeter Kaldur.
Simunapäeva lõpetas kontsert, meesansambel Credo esitas õigeusu kiriku muusikat.
Salveste ütles, et tulevikus on kavas korda teha ka kõik Simuna kiriku ülejäänud kaksteist akent, samuti on vaja korralikku katust.
Ainar Ojasaar arvas, et tegemist ei ole kümnendi projektiga, vaid see võtab kindlasti rohkem aega. “Kõigepealt on vaja midagi ette võtta katusega,” tõdes Ojasaar.
Väike-Maarja vallavanema Indrek Kesküla hinnangul on Simuna kirikus toimunud vitraažakna pühitsemine oluline Väike-Maarja vallale.
“Tänapäeva ühiskonnas on tegelikult kiriku funktsioonid laienenud. Kirik on oluline sümbol kohalikus kogukonnas, seda kasutatakse kontsertide korraldamiseks. Vallavanemana on mul hea meel, et leidub tublisid inimesi, kes oskavad ja tahavad panustada kohaliku sümboli väärtustamisse,” kõneles Kesküla.
Mitme kohaliku inimese sõnul võttis vitraažakna pühitsemise tseremooniast ja sellele järgnenud pidulikust kontserdist osa palju huvilisi. Toodi välja ka seda, et Simuna kirik on tähtis kogu ajaloolise kihelkonna jaoks.
Kui pühapäeval tähistati kirikus simunapäeva, siis olulisi sündmusi jagus Simunas tervesse nädalavahetusse.
Laupäeva keskpäeval toimus Simuna raamatukogu ametlik avamine uutes valgusküllastes ruumides. Samal õhtul peeti sealse rahvamaja 50 aasta juubelit, kus jätkus nii silmailu kui kaunist kõrvadele ning jalga keerutati kuni varaste hommikutundideni.