Kolme aasta pärast peaks Rakvere linna, Sõmeru, Näpi ja Roodevälja veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud probleemid olema lahendatud.
Veemajandusprojekt on saanud jätku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ASi Rakvere Vesi rahataotlus Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojektile Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi meetme "Veemajanduse infrastruktuuri arendamine" raames on saanud positiivse lahenduse. Projekti peab lõpetama 2011. aastaks.
Nagu ütles Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev, valmis eelmine Euroopa Liidu abiga tehtud linna veevärgi- ja kanalisatsiooniehituse projekt viis aastat tagasi ning oli paras aeg sellele jätk saada.
Rakvere linna vee- ja kanalisatsioonivõrgustikuga ühinevad projekti tulemusel ka Rakvere külje all asuvad Sõmeru, Näpi ja Roodevälja asula, kus hakatakse tarbima Piira veepumplast tulevat nõuetele vastavat joogivett.
Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev ütles toetuse saamist kommenteerides: "Selge on see, et asjad lihtsalt ei kulge, ei saa öelda, et õige pea läheb torude paigaldamiseks. Enne on vaja teha riigihanked ehitaja leidmiseks ja pankadega läbi rääkida, sest on vaja võtta väga suured laenud, ja teame kõik, kui raske on praegu pangast laenu saada." Tema kinnitusel on aga vee- ja kanalisatsiooniprojekt Sõmeru valla jaoks väga oluline.
Kümned kilomeetrid torusid
Rakvere linnas on ligi 16% veetorustikust ja 25% kanalisatsioonitorustikust vanem kui 30 aastat, Sõmeru ja Näpi alevikus küündivad need protsendid koguni 95ni.
Rakvere linna reoveekogumisalal asendatakse kõik 30 aastat ja vanemad vee- ja kanalisatsioonitorustikud, mille seisund või läbimõõt ei ole süsteemi töökindluse tagamiseks piisav.
Isevoolset kanalisatsioonitorustikku paigaldatakse üle 25 kilomeetri ja survekanalisatsioonitorustikku rohkem kui kaks kilomeetrit, lisaks kuulub enam kui 12 kilomeetri ulatuses torustikke rekonstrueerimisele. Isevoolse sademevee kanalisatsioonitorustikku on kavas panna pea üheksa kilomeetrit.
Joogiveetorustikku paigaldatakse projekti raames ligi 31 kilomeetrit ja 10 kilomeetrit joogiveetorustikust veel uuendatakse.
Uued vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveetorustikud ehitatakse piirkondadesse, kus need praegu puuduvad ja mis on Rakvere linna ja Sõmeru valla arengukavas ette nähtud liita ühisvõrkudega.
Kokku on pärast projekti teostamist võimalik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituda 99 protsendil Rakvere linna elanikest.
Omafinantseering
Kõikide eeltööde laabumisel peaks ASi Rakvere Vesi juhataja Urmas Kriki sõnul olema reaalne ehitustöid alustada 2010. aasta kevadel ja kahe aastaga on täiesti mõeldav need ära teha. Esimene probleem on omafinantseeringu jaoks raha leidmine. Selleta pole projekti teostamine võimalik.
Urmas Krikk leidis, et praeguses majandussituatsioonis on kommertspankadest raha saada raske, seega tuleb kasutada muid mooduseid ehk taotleda abi riigilt.
Eesti Vee-ettevõtete Liit, kuhu ka AS Rakvere Vesi kuulub, saatis novembri lõpus keskkonnaministeeriumile ja keskkonnainvesteeringute keskusele märgukirja, milles juhitakse tähelepanu, et kogu Eestis on veemajandusprojektide kaasfinantseeringu vajadus umbes 2,3 miljardit krooni. Kirjas soovitakse teada, kas riik on nõus astuma samme, et leida laenusummasid projektide kaasfinantseerimiseks.