Tallinna Tehnikaülikooli professor, soojustehnika instituudi direktor Aadu Paist rääkis Rakvere gümnaasiumis toimunud Tallinna Tehnikaülikooli päeval gümnasistidele teiste teemade hulgas Eesti energeetika tulevikust.
Eestisse tuleb tõenäoliselt tuumajaam
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui tõenäoline on tuumajaama ehitamine Eestisse?
See on teadlaste arvates küllaltki tõenäoline. Millal täpselt tuumajaam ehitatakse, on raske öelda. Ettevalmistav seadusandlik periood kestab üks kuni kolm aastat. Projekteerimisele kulub omakorda kolm-neli aastat ja ehitamisele viiest kuni kaheksa aastani.
Minimaalne ajabilanss oleks sellisel juhul 15-16 aastat, aga kui reaalselt mõelda, võtab kogu protsess aega paarkümmend aastat. Seega võiksime arvestada oma tuumajaamaga aastal 2028.
Eestile sobiksid väiksema võimsusega reaktorid, näiteks Ühendriikide reaktor Iris. See reaktor on praegu projekteerimisstaadiumis ja saab kommertskasutuseks valmis aastaks 2018. Tegemist on 335 MW reaktoriga, neid võib kõrvuti panna mitu tükki. Eesti Energias on asja vastu huvi tuntud ja selle reaktoriga ka tutvutud.
Kui vaadata valmis reaktoreid, siis Toshibal on litsents 1000 MW reaktorile ja praegu ehitatakse Soomes Rauma lähedal Olkiluoto saarele Olkiluoto 3 nimelist 1600 MW tuumajaama, projekteerimisel on Olkiluoto 4. Soomes on rahvahääletused tehtud, nii et energiat tuleb sinna kõvasti juurde. Meie peame niikaua, kui meil midagi muud ei ole, läbi saama oma põlevkivienergeetikaga.
Kuhu võiks Eestis tuumajaama ehitada?
Tuumajaama jahutuseks kasutatakse üldiselt vett ja selleks võib olla ka merevesi. Räägitud on Paldiskist, räägitud on Sillamäest, räägitud on hõreda asustusega rannikualadest.
Tuumajaama ümber peaks olema igas suunas vähemalt viiekilomeetrine inimasustuseta ala. Erinevat tüüpi reaktorite puhul võib maaala suurem olla. Ja Soome kogemuse näitel asuvad seal ka suvilad.
Aga tuumakütus, kus seda leidub?
Maailmas on kõige suuremad tuumakütuse tarnijad Austraalia, Kasahstan ja Kanada, ka Aafrika riikides on tuumakütust üsna palju ning üldjuhul on see päris lahedalt saadaval. Kõik sõltub hinnast, praegu maksab kilo 130 dollarit. Teiste kuludega võrreldes kulub tuumakütusele suhteliselt vähe ja ma arvan, et kütusega probleeme ei tule.
Kuigi Eestis on omal ajal tuumakütust toodetud, arvan, et nüüd seda tootma ei hakata. Keskmine reaktor võtab kütust sada tonni ja olenevalt reaktori tüübist vahetatakse sellest kogusest aastas keskmiselt kolmandik. Kasutatud kütusevardad võetakse välja ja jahutatakse, siis pannakse konteinereisse järeljahtuma.
Hiljem viiakse konteinerid lõppladustuspaika maa alla, nagu see on Soomes, kus need säilivad siis pool miljonit aastat. Võib-olla leitakse tulevikus ka nendele, juba kasutuses olnud varrastele mingi rakendus. Siis saab need sealt tagasi tuua ja käiku lasta. Tuumakütuse niisuguse hinna juures ei tasu neid lõpuni põletada.
Tõenäoliselt ei kao põlevkivienergeetika esialgu kuhugi.
Tundub küll, et põlevkivienergeetika jätkub veel kaunis kauaks. Mõlemas Narva elektrijaamas on kaks katelt nüüdisaegsele tsirkuleeriva keevkihi põletustehnoloogiale üle viidud ja nende mõlema võimsus on 215 MW, seega on meil 430 MW absoluutselt puhast energeetilist võimsust. Töös on ka veel vanad katlad, kuid neil on probleeme väävelheitmetega, järelikult tuleb neile väävlipüüdeseadmed panna.
Tsirkuleeriva keevkihi tehnoloogia kasutuselevõtt võimaldab erinevalt vanast tolmpõletustehnoloogiast oluliselt vähendada väävli ja lämmastiku heitkogust ja suurendada soojuslikku kasutegurit. Kavas on võib-olla juurde ehitada veel üks keevkihi tehnoloogial töötav energiaplokk ning kolm plokki varustada gaasipuhastussüsteemidega. Seega oleks meile 2016. aastal garanteeritud Narva elektrijaamadest üle 1000 MW võimsust.
Kas elektri täiendavaks tootmiseks on lähiajal kavandatud veel jaamu?
Planeeritud on kolm jaama. Need tulevad Tallinna, Tartusse ja Pärnusse. Tegemist on väikeste biokütusel töötavate koostootmisjaamadega. Nende eelis on, et nad toodavad elektrit ja soojust ning töötavad kohalikul küttel - puiduhake, puidujäätmed, aga vajadusel ka turvas.
Tallinna jaam asub Väos karjääri põhjas ja ehitamisega ollakse juba nii kaugel, et käivad käivitamistööd ja varsti hakkab Tallinnale soojust tootma (käivitati 15. detsembril - toim.). Tartu jaam (Annelinna serval Lohkva külas - toim.) alustab tööd ka ilmselt juba käesoleva aasta lõpus ja Pärnu jaam on kavas käiku lasta 2011. aastal. Tegemist on tänase päeva selle tootmisvaldkonna tipptehnoloogiaga, nendes jaamades on võimalus ka suitsugaase kondenseerida ja nendest lisasoojust kätte saada.
Kuidas te tuuleenergiasse suhtute?
Tuuleenergia on täiesti arvestatav energeetikaharu. Ainult sellega on probleem, et teatud hetkedel peame arvestama võimsuse kompenseerimise vajadusega. Võimsuse vajakajäämise kompenseerimiseks ehk tuulevaikuse puhuks on kõige paremad ja operatiivsemad gaasiturbiini seadmed. Täiendavaks võimaluseks oleks samuti pumpelektrijaamad.