Terviseliikujad käisid Türgis olümpiaadil kõndimas

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Virumaa tervisekõndijad XII ülemaailmsel terviseolümpiaadil Türgis Antalyas enne rajale minekut. Üle aasta peetaval olümpial oli tänavu liikumissõpru 38 riigist.
Lääne-Virumaa tervisekõndijad XII ülemaailmsel terviseolümpiaadil Türgis Antalyas enne rajale minekut. Üle aasta peetaval olümpial oli tänavu liikumissõpru 38 riigist. Foto: Sirje Rohtla

Lääne-Virumaa tarmukad terviseliikujad osalesid oktoobrikuu keskel Türgis Antalyas peetud XII terviseolümpiaadil, kuuludes Eestit esindanud 178 tervisesportija hulka.


Eesti spordiseltsi Kalev eestvedamisel kokku pandud üle-eestilises olümpiadelegatsioonis oli Rakverest üheksa, Tamsalu käimisseltsingust 15 tervisesportlast. Reisimuljeid üle aasta toimuvast terviseolümpiaadist pajatasid Virumaa Teatajale Rakvere kõndimisentusiastid Aili Korm, Milvi Saarmann, Küllike Rooväli ja Maie Tamm.

“Olümpiaad algas 19. oktoobril, aga lennukitäis eestlasi jõudis kohale kolm päeva varem. Saime ümbrust uudistada, uue paigaga kohaneda, vaatamisväärset on Türgis ju palju,” rääkis Milvi Saarmann.

Terviseolümpiaad kestab tavaliselt neli-viis päeva ning selle programmis on alati üheks põhialaks käimine erineva pikkusega radadel, alates 5 km distantsist kuni 42 km pikkuse maratonini välja. Teisteks olümpiaadi juurde kindlalt kuuluvateks spordialadeks on ujumine ja jalgrattasõit.

“Rajad olid avatud hommikul kella seitsmest õhtul kella viieni, esimesel päeval läksimegi viiekilomeetrisele ringile kõndima, olümpiapass kaelas ja igale osalejale antud heleroheline nägus seljakotike õlgadel,” pajatas Küllike Rooväli.
“Kui olime lõpetanud, saime passi templi ja lisaks veel kviitungi, millel kirjas teekonna läbimise aeg,” lisas Aili Korm, näidates kassatšekiga sarnanevat õhukest paberikest, millel aega märkivad numbrid 71.23.

“Kuidagi kerge oli seal Türgis kõndida, mis sest, et rada keerutas mägisel maastikul ja kulges algul pikalt aina tõusujoones. Kas oli õhk väga puhas ja ergastav või mõjusid soe ilm ja kaunid vaated nii positiivselt,” arutles Küllike Rooväli.

“Loodus on seal tõesti võrratu ja pilkupüüdev, aga natuke hirmutav oli ka mõnel lõigul, kus ühelt poolt järsk kallas kätte paistis,” lisas Aili Korm, kelle meelistegevuseks oligi Türgi olümpiaadil just kõndimine. “Võtsime ette ikka mitu eri pikkusega rada päevas. Sellel päeval, kui oli olümpiaadi avamine ja paraad, kogunes päeva lõpuks kõnnikilomeetreid koguni 16.”

Rakvere spordiveteranide koondise eestvedaja Maie Tamm lisas, et tema proovis tavalise basseinis ujumise kõrval koos rakverlanna Sirje Rohtlaga ära ka ekstreemsena tundunud ala – meres ujumise.

“See oli Kemeris. Aega ei võetud, tuli lihtsalt valgete poide ja lintidega tähistatud 300-500 m pikkune ring läbida. Soolase supi maitse suus, aga omamoodi elamus oli seegi,” kirjeldas Maie Tamm merevees ujumist.

Kogenud terviseliikuja Maie Tamme sõnul on igal olümpiaadil korraldajad üle maailma kohale tulnud tervisesportlastele välja pakkunud mõne omalaadse ala, Türgis oli selleks teravatel kividel kõndimine.

“Esialgu tundus hirmutav, aga kõndisime selle rannaribale tähistatud raja paljajalu ikka läbi. Tallad punetasid ja tulitasid küll mõnda aega,” tunnistas Maie Tamm.

Sportimise kõrval olid arvatavalt kolme tuhande osavõtjaga olümpiaadi programmis õhtuti kontserdid ja muud üritused omapärases püramiidmajas. Ja muidugi näpistati aega Türgi kui väga põneva maa ja sealsete inimestega tutvumiseks.
“Inimesed on seal väga sõbralikud ja lahked, naeratavad igal sammul,” oli Aili Korm Türgi rahvast vaimustuses.

Järgmine terviseolümpiaad peetakse kahe aasta pärast Tiroolis, ning kui vähegi võimalik Eesti esindusse koht kindlustada, on virulased endi sõnutsi taas valmis reisikotte pakkima ning teele asuma.

“Treenime hoolega, eakate päevakeskuse rühm käib kõndimas neli korda nädalas,” teatas rühma eestvedaja, litsentseeritud kepikõndimise treener Aili Korm reisijutu lõpetuseks. Tema sõnutsi on kõik tervisespordisõbrad oodatud kampa lööma, sest üheskoos on ju palju lõbusam kõndida.

Ülemaailmne terviseolümpiaadide traditsioon sai alguse 1989. aastal Norras ning juba järgmisel kokkutulekul Soomes Vierumäel osalesid ka eestlased. Sellest alates on Eesti lipp alati terviseolümpial mastis lehvinud.

2007. aastal sai tänu aktiivsele kaasalöömisele terviseolümpia korraldamise õiguse Eesti riik ning üritus peeti Otepääl. See oli ka esimene olümpiaad, millel osalesid Lääne-Virumaa tervisesportlased.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles