Aktuaalne: Soome tööle minek ei lähe libedalt

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees

Kaido ja Ragnar ütlevad, et see, mida nemad omal nahal seoses Soome tööle minekuga kogevad, on hullem kui televisiooni-Kalevipoegadel. Nimelt on Eesti-poolne vahendaja võltsinud nende allkirju, lasknud mitu korda Soome objektile sõita, kuid tööd ja tasu pole nad saanud tänini. Vahendaja aga väidab vastupidist.


Lugu sai alguse sellest, et Ragnari hea sõber Margus pakkus tulusat ehitajatööd Soomes ning uuris, keda veel ehitama võtta. Ragnari sõber Kaido oli huvitatud. Mõlemad mehed olid valmis tegema lihtsamaid sisetöid, paigaldama ripplagesid, värvima.
“Saime kokku, Margus lubas garanteerida palga, elamise, võtta ametlikult tööle,” rääkis Kaido.
Ragnar selgitas, et kuna Soome firmale, kes ehitajaid vajas, sobis asju ajada mitte meestega üksikult, vaid võtta partneriks firma, siis Margus, kellel endal IT-ga tegelev 3D Designs OÜ, oli valmis mehi vahendama ja kokkuleppeid sõlmima.
“Küsisime, kas asi on kindel ja kas võtame siis eelmisest töökohast Eestis lahti,” ütles Ragnar. Margus kinnitanud, et asi on kindel, ning mehed lõpetasid oma senised töölepingud.
Järgnes koolitus, saadi tööohutuskaart ehk nn roheline kaart. “Aga siis hakkas le­pinguga pull pihta. See muudkui venis. Lõpuks saime lepingud, panime allkirjad. Ja siis algas veni­tamistaktika,” rääkis Kaido.
Lõpuks teatanud Margus: kõik asjad on niikaugel, et on Soome minek. Ragnar läks üksi ees, ootas kohapeal nädala, aga kuna dokumendid korras ei olnud, tuli koju tagasi, ilma et oleks tööle saanud.
Läks veidi aega edasi ja firmajuht teatanud – nüüd on asjad korda aetud ja minek. “Küsisime, kas on ikka tõesti kõik korras, ja saime vastuseks, et jah, on. Ütles, et üks paber on veel ajada, aga selle lubas kohe ära saata,” rääkis Kaido.
Mehed panid oma kotid kokku ja läksid, elasid pea nädal aega Soomes, aga et dokumendid ei olnud ikkagi korras ja objektile ei lastud, tulid taas tagasi.
“Siis läks asi teravaks. Ütlesime, et oleme kaks ja pool kuud sinu firmas tööl olnud, käinud oma raha eest Soomes, meil on leping, kus on kindel kuutasu – kus on raha? Aga tema ütles, et tööd teinud ei ole, raha ei saa,” kõneles Kaido.


Lõpuks tööle


Ühel õhtul tuli aga Marguselt telefonikõne – homme on Soome minek. Mehed olid valmis sõitma ainult siis, kui kõik kulud kannab Margus, sest ise olid nad juba nii palju raha tühikäikude alla pannud.
“Ta ütles, et tuttava-tuttava kaudu pakuti objekti. Uurisime, mis tööd on – sisetööd. Kui sinna läksime, oli ees neljakorruseline suur maja, täielik maal­ritöö. Aga meie ei ole sellele spetsialiseerunud. Meie teeme sisetöid, ripplagesid, värvimist. Ent seal oli vaja kõveraid seinu pahteldada ning tähtaeg oli nädal. See oli ulmeline. Sattusi­me rääkima seal objektil juba töötava Soome maalriga ja siis tuli välja, et tema oli pannud lehte kuulutuse profimaalrite leidmiseks, ta vajas lihtsalt abitööjõudu, et objekt tähtajaks valmis saada. Margus oli talle helistanud ja lu­banud professionaalseid maalreid. Nii et olime pandud tanki,” rääkis Kaido.
“Mõtlesime, et mis seal ikka, proovime. Aga vaatasime maja ja tõstsime käed üles – me teeks selle võib-olla kuu ajaga ära. Margus oli ise ka kaasas ja innustas ikka proovima. No mida siin proovida, kui teeme lepingu ja tähtaeg läheb üle või leitakse vigu, tuleb see kõik ju meie taskust,” rääkis Ragnar.
Firma juht Margus kinnitas, et on mehed tõepoolest tööle vormistanud, kuid ta ei ole neid Soome objektile saatnud. “Vastab küll tõele, et oleme käinud koos ühel objektil, kuid nad teadsid, et see on maalritöö. Kohapeal selgus, et nad ei ole sellised mehed, tõst­sid käed üles ja ütlesid, et nad ei saa hakkama,” rääkis ta.
Marguse firma 3D Designs OÜ on IT-firma. Küsimusele, kas ta on ka varem ehitusala inimesi vahendanud, vastas ta, et siiamaani ei ole probleemi olnud.

Eestisse oma teiselt Soomes tööl-käigult naastes tabas mehi uus üllatus. “Tuttavate kaudu saime kätte need lepingud, mis ta te­gelikult oli Soome saatnud. Ta oli võltsinud me allkirjad ja pannud kirja hoopis teised töötasud. Ta plaan oli meie pealt teenida rohkem kui meie seal kohapeal,” rääkis Kaido.
“Soomlastele ei sobinud see vorm ja me tegime uued lepingud,” selgitas Margus. Küsimusele võltsitud allkirjade kohta vastas ta: “Nad võivad rääkida teile kõik maailma asjad kokku.”


Ikkagi Soome


Kaido ja Ragnar ütlevad, et enne oli neil töökoht, stabiilne sissetulek, aga nad haarasid võimalusest minna Soome tööle, nagu kõik tahavad – paremat palka teenima.
“Minul on laenuga jamasti. Sel­gitasin pangale olukorda ja soovitati töötuna arvele võtta. Selleks on vaja töölepingu lõpetamist. Helistasin Margusele ja ütlesin: ole normaalne inimene, kirjuta alla. Aga tema töölepingut ei lõpeta. Ütles, et mis te mõtlete, kas panen allkirja selle kohta, et olete minu juures kaks-kolm kuud tööl olnud? Oli nõus vaid juhul, kui meie anname allkirja, et meil ei ole temale mingeid nõudmisi ega pretensioone,” kõneles Kaido.
Firmajuht Margus ütles aga, et tööleping on meestega lõpetatud. “Nad kujutavad ette, et istuvad kaks kuud kodus ja küsivad siis selle eest palka,” lausus ta. “Tööleping on lõpetatud. Neil oli niikuinii katseaeg. Nad ei ilmunud tööle ja ei vastanud kvalifikatsioonile. Ma ei ole harjunud maksma raha millegi eest, mida ei ole tehtud.”
Mehed tõdevad, et stabiilsus on kadunud, elu miinuses ja tuleb hakata uuesti üles töötama.
Igatahes plaanivad nad uuesti Soo­me tööle pääseda, sest Eesti tingimustes lihtsalt ei ole võimalik eelarvesse tekki­nud nii suurt auku muud moodi lappida. “Tahaksime, et Margus lõpetaks oma valed ja tunnistaks, millega on hakkama saanud. Samuti tahame, et keegi teine ei satuks samasugusesse olukorda, nagu meie,” lisas Kaido.

KOMMENTAAR


Ülle Kool
Ida inspektsiooni tööinspektor-jurist

Praegusel juhul on positiivne, et poolte vahel on sõlmitud kirjalik leping, kus on kokku lepitud olulistes tingimustes, k.a tööülesanded ja töötasu. Tööandjal on lisaks seadusest tulenev kohustus, töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 1, kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ja maksta töö eest kokkulepitud tasu.
Kahjuks tööandja oma kohustusi ei täitnud, lubas tööd, saatis töötajad nende oma raha eest Soome, kuid nad tööd teha ikkagi ei saanud, sest tööandjal ei olnud dokumendid oma lepingupartneritega korras. TLS § 35 kohaselt peab tööandja maksma töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale keskmist töötasu, kui ta ei anna tööd.
Töötajad võivad esitada tööandjale erakorralise ülesütlemisavalduse TLS § 91 lg 2 alusel, kuna tööandja rikub kokkulepitud tingimusi (ei kindlusta tööga). Kui on alust arvata, et tööandja ei võta ülesütlemisavaldust vastu, võib selle edastada ka e-posti teel või tähitud kirjana. Tööandja nõusolekul töölepingu lõpetamiseks ei ole tähtsust, oluline on ülesütlemisavalduse kättesaamine. Tööandjal on võimalus 30 kalendripäeva jooksul avalduse saamisest see vaidlustada, kui ei nõustu ülesütlemisega.
Kui ülesütlemisavaldusele ei järgne tööandjapoolset tegevust töösuhte lõpetamiseks, on töötajal õigus pöörduda töövaidlusorganisse – töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidlusorganile saab esitada nõuded töölepingu ülesütlemise tuvastamiseks TLS § 91 lg 2 alusel ja rahalised nõuded – keskmine töötasu, lähetustasu, hüvitis lepingu rikkumise eest jt.
Kahjuks on protsess oma õiguste kaitsmiseks üsna pikaajaline. Kui esitada avaldus töövaidluskomisjonile, siis menetletakse see ühe kuu jooksul avalduse saamisest.
Pahatahtlik tööandja võib “ära kaduda”, hakata venitama, mitte ilmuda komisjoni istungile, kuid kui tööandja ei ilmu istungile ilma mõjuva põhjuseta, võib töövaidluskomisjon teha otsuse tema kohalolekuta.
Järgneb kuu otsuse jõustumiseks ja kui tööandja ei asu selle möödudes otsust täitma, tekib võimalus pöörduda sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Kui tööandja arvel raha ei ole, on raskusi ka sundtäitmisega.
Kokkuvõtvalt: välismaale tööle minnes tasub eeltööd teha nii tööandja maksujõulisuse kui ka usaldusväärsuse kohta, internetist on võimalik palju infot hankida. Konkreetse loo puhul on tegemist sõpradega ja sõbrast tööandja puhul ei oska kahtlustada, et ta võib sind alt vedada. Ometi on taolisi juhtumeid praktikas esinenud nii sõprade kui sugulaste vahel.
Mis puutub Lääne-Virumaasse, siis meie inspektsiooni ei ole tulnud palju kaebusi ja infot välismaal töötamisel ette tulnud probleemide kohta, ilmselt on ja jääb enamik neist Tallinnas lahendada.

Kaire Cocker
üleeuroopalise töövahendusvõrgustiku EURES peaspetsialist

Kui sageli tuleb ette probleeme vahendajafirmadega?

Kahjuks neid juhtumeid ikka on, eriti nende riikide vahendajatega, kuhu inimesed ise kõige enam soovivad minna – Soome, Rootsi, Norra, Inglismaa, Saksamaa firmadega.
Enim levinud probleemid, mis töövahendajatega ette tulevad:
- küsitakse raha teadmata mille eest;
- töötingimused ja elamistingimused ei vasta tegelikkusele;
- inimesed ei ole kursis oma töösuhetega – kas töötatakse tööandja alluvuses, renditöötajana või lähetatutena;
- palgatase, mis peaks olema võrdne vastava eriala keskmisele palgatasemele sihtkohariigis, sageli seda ei ole;
- probleemid õigeaegse lepingute sõlmimisega (inimene töötab, lubatakse sõlmida leping, see lükkub edasi);
- töötingimused (sh palk) ei vasta lepingus sätestatule;
- puudulik taustainfo (eriti kui minnakse tööle tuttava kaudu).

Töövahendusteenus on tööotsijale tasuta. Tasu töövahendusteenuse eest võib nõuda üksnes tööandjalt või teiselt eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt. Eratööbüroo võib raha võtta ainult tulevase tööandja käest. Tööotsija käest võib raha võtta vaid muude tööle minekuga kaasnevate kulutuste katmiseks (piletid, viisa). Selliste kulude kohta peab aga firma esitama dokumentaalse tõendi (arve, kus peal on nimetatud toiming, teenus või piletid).
1. juulist 2009 on renditööjõu vahendamise õigus neil eraõiguslikel juriidilistel isikutel, kes on registreeritud tööjõurendi vahendajana majandustegevuse registris. Registreeritud ettevõtjaid on võimalik vaadata majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt http://mtr.mkm.ee (valides menüüst Otsingud - Registreeringu otsing - Renditööjõu vahendamine).
Inimesed, kes kahtlevad vahendusfirma aususes, võiksid ühendust võtta MTÜga Living for Tomorrow, kes jagavad tööalast infot ja nõustavad inimesi tasuta.

Millised õigused ja võimalused on välisriigis töö kaotanud inimesel?

Inimesel, kes lõpetab töötamise teises liikmesriigis vastu oma tahtmist, on võimalus Eestisse tagasi tulles ennast töötuna arvele võtta ja esitada taotlus töötuskindlustushüvitise saamiseks.
Teise liikmesriigi töötuskindlustusperioodide liitmiseks peab töötuskindlustushüvitise taotlemisel esitama U1-vormi. Vormi väljastavad liikmesriikide tööturu- või töötuskind­lustusasutused. Soovitatav on U1-vorm enne ühest liikmesriigist teise minemist kohalikust asutusest kaasa võtta. Vormi saab taotleda ka tagantjärele. Taotlusele tuleb lisada kõik selles liikmesriigis töötamist tõendavad dokumendid: töölepingud, palgalehed, tööandja või maksuameti tõendid jms. U1-vormi taotluse saab esitada töötukassas.
Inimene, kes jääb teises riigis töötuks, kuid soovib seal edasi elada, peab pöörduma vastava riigi tööturuameti poole. Kontaktinfot leiab üleeuroopalise töövahendusvõrgustiku EURES kodulehelt eures.europa.eu.
Hüvitiste ja toetuste ning tööturukoolituste määramine käib vastavalt sihtkohariigi seadustele. Näiteks, et ennast Soomes töötuna arvele võtta, peab inimene olema seal töötanud vähemalt neli nädalat, tal peavad olema kehtiv isikutunnistus ja elukoht, kuhu ta on sisse kirjutatud. Siin tuleb meeles pidada seda, kui elukoht on tööandja poolt, siis koos töö kaotusega kaob ka elukoht.
Kui tööhõivest jääb puudu teises liikmesriigis töötuskindlustuse saamiseks, siis Eestis töötatud aja ehk töötuskindlustusperioodide kohta väljastab teie taotlusel U1-vormi töötukassa. Taotluse vormid saab töötukassa kodulehelt.
Töötukassa täidab tõendi töötuskindlustuse andmete põhjal, kuid teil endal või teie tööandjal tuleb taotlusele lisaks esitada dokumendid, mis tõendavad teie viimase töösuhte lõpetamise alust ja aega ning keskmist töötasu sellel töökohal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles