Juhtkiri: Rohkem kino

Rakvere on paljudest väikelinnadest halvemas seisus seetõttu, et siinsed vanad kinod pole säilinud ja ehitatud ei ole ka uut moodsat kobarkino.

Kinokultuuril hoiab Rakveres hinge sees teatrikino. Ja sellel sõnal on tahes-tahtmata rõhuasetus esimesel sõnapoolel. Põhjused on suuresti majanduslikud, sest üldjuhul on kinosaalid pooltühjad ja väärtfilmide seanssidel vahel publikut vaid ühe või kahe käe sõrmede jagu. Teatrietendused seevastu toovad saalid rahvast täis.
Kinopileti müügist saadud tulu ei kata püsikulusid. Rakvere teater on hädas kinoga, kuid ei linn ega riik ei kavatse filmide näitamist otseselt toetada.

Nii eelistabki teater väikest saali pigem teatrietenduste esitamise kohana. Ka Rakvere PÖFF ei leia sel aastal aset samamoodi, sest kinosaalis käib samal ajal hoopis teatriesietendus.
Majast, kus oleks eraldi ki­nosaal, on räägitud aastaid. Millal plaan teoks saab, on selgusetu.

Kinonäitamise lõpetamine oleks linnarahva seisukohast nukker samm. Endine kinomaja kesklinnas tegi juba teise katse ööklubina, mis ilmselt suleb taas uksed.
Võiks ju seal kino taastada. Kui vanas kinomajas uue kinoga katset teha, oleks see kindlasti tulemuslik. Oht on, et uues kohas tõuseb ka pileti hind, mis praeguses teatrikinos on igati taskukohane. Sellisel juhul kaob osa publikust jälle ära ja tekib surnud ring. Probleem aga jääb alles.

Europarlamendis oli eelmisel nädalal arutlusel, et kino digitaliseerimise ajastul tuleks väikelinnades vanade kinode allesjäämist siiski toetada ja mitte eelistada kobarkinosid. Ehk materialiseeruvad need mõtted millalgi mõne eurotoetuse vormis, millest ka Rakverre püsiva kinomaja tekkimisel abi võiks olla.