Tagasi
foto: Valdeko Korkma
Oktoobri alguses Rakverest jalgrattal Lääne-Euroopa suunas startinud teatri endine lavamees Valdeko Korkma on oma retkega jõudnud Austriasse, läbinud ligi 3000 kilomeetrit ja kaotanud kehakaalus 14 kilogrammi.
Selleks ajaks, kui Valdeko 5. oktoobri lõunatunnil teatrimaja eest laulude ja õhupallide saatel teele lähetati, oli rännumees oma koha teatris üles ütelnud ja korteri maha müünud, eesmärgiga vändata Portugalini.
Lahkumispäeva õhtuks jõudis ta Paidesse, sealt edasi viis tee Pärnu kaudu Läti suunas. Kui esimesed raskemad kilomeetrid läbi vändatud ja rutiin juba harjumuseks saanud, hakkas rattaretkelisel ka kergem. Treenituse kasvuga kasvas ühtlasi teadlikkus ning päevaplaanist kinnipidamine muutus aina kergemaks.
Sõpruskohtumised kõrtsides
“Päevas sai sõidetud umbes 100 kilomeetrit, mõnikord tuli isegi 250kilomeetriseid otsi, kõik sõltus maastikust ja liiklusoludest,” kirjeldab Valdeko Korkma oma seiklust.
Kuid alati ei pidanud ise väntama. Näiteks Leedus oli ta pimeda peale jäädes rattarehvi lõhkunud ja seetõttu sunnitud ühe veoki peatama, et koos rattaga 40 kilomeetri kaugusele Kaunasesse jõuda. Hiljem sai ka Poolas alla saja kilomeetri jagu ühe ukrainlase küüti kasutatud.
Teekonnal on tulnud tööotsigi teha. Poolas Debicas Cameloti imelises muinasjutuhotellis sattus rändaja õhtul, kui meel oli mõruvõitu, istuma ukraina ja poola härraga.
“Jutu käigus tahtsid mul võõrkeeled juba seguneda ja ukrainlane koputas iga kord supilusikaga otsaette, et ma ei unustaks temaga vene keelt rääkida,” meenutab Valdeko.
Meeleolukas sõpruskohtumine päädis sellega, et ukrainlane, kuuldes, et Eesti jalgrattur tahab Slovakkiasse minna, soostus talle küüti pakkuma.
Kuid selle eest pidi ta järgmisel hommikul enne lahkumist tegema ka väikese tööotsa kohalikus kaubalaos – paigutama kaheksa tonni valget värvi ukrainlase kaubikusse, sinna juurde veel kaks tonni erinevaid värvilisasid pluss oma ratas.
Kui liiguti Slovakkia poole, pakuti võimalust ka Ukrainat külastada, kuid selle võimaluse jättis Valdeko kasutamata.
Slovakkias juhtus nõnda, et Valdeko eksis mägedes korra ära. “Üles läksin rongiga ühest nõlvast, aga pärast päevapikkust jalgsimatka olin juba hoopis kolmanda mäe nõlval. Sealt tulin köisraudteed mööda alla, kuid olin jäänud pimeda peale ja stardikohast 30 kilomeetri eemal,” räägib rattur.
Nii pidi ta kasutama kohalike politseinike abi, kes ta hotelli saatsid, ühtlasi oli see hea võimalus taksoraha säästa.
Ületas kiirust
Kuid politseinikega tuli Valdekol hiljemgi veel pistmist, nimelt oleks talle peaaegu trahvi tehtud, ja seda ei millegi muu kui kiiruseületamise eest. “Rattaga mäest alla vuhisedes ei tahtnud kuidagi hoogu maha pidurdada, nii hea oli laskuda pikalt ja kiirelt,” selgitab Valdeko, kes sõitis kuuekümnega alas, kus oli lubatud tippkiirus 40 km tunnis. Ja nõnda otse politseinike sülle, kes kurvi taga radariga passisid.
Riigist riiki vändates jõudis Valdeko veeta õhtuid nii Tšehhi kui Austria pubides ning meeleolukaid seiku, mida kõike kirjagi ei kannata panna, oli küll ja veel.
“Austrias veetsin ühe öö viinamarjaistanduses, heitsin sinna pikali, sõin marju ja magasin nagu kaabuga mees Late Harvesti veinipudeli sildilt,” ütleb ta.
Viinis tegi Valdeko kaks ööpäeva tööd Saksa filmigrupiga. Võtted toimusid kirikus ja kiirteel, öösel linna vahel, aga rohkem tal selle filmi kohta infot pole – kõik oli salastatud. Igatahes pakkus see asi vaheldust.
Äsja ringles Valdeko Viini kandis, vahepeal olid remondis nii ratas kui ka rattur (ühel oli palavik, teine vajas üldist putitamist, kuid elus on mõlemad). “Tema võttis kaalus juurde, mina 14 kilogrammi maha,” naljatab Valdeko.
Neil päevil lendab ta Barcelonasse. Austria arstid soovitasid ratturil aja maha võtta ja mõneks ajaks paiksemaks jääda. “Seda ma Hispaanias loodangi teha ja alustada vaikselt ka keeleõpet, ehk leian tööotsagi sealt,” avalikustab Valdeko oma plaane.
Seiklusrikka retke lõpppunktiks saab Portugal, kus ta veedab mõne aja, ning kevadeks on tal kavas Prantsusmaa ja Saksamaa kaudu kodumaale naasta.
