Helsingis, Tallinnas, Sõmerul ja mujalgi on sel aastal jõulukuuskedega midagi viltu, sest need, sindrinahad, kipuvad külili vajuma. Rakvere Raibe palus erialaspetsialistidel eriskummalist nähtust kommenteerida.
Rakvere Raibe: Miks jõulupuud ümber kukuvad?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Astroloog Edda Välkson:
“On üsna ebaharilik, et kui Kuu on Skorpionis, kukub jõulupuu pikali. Tavaliselt juhtub see ainult neil väga harvadel juhtudel, kui Marss, Veenus ja Neptuun on päikese taha rivistunud. See juhtus viimati 1923. aastal. Praegusel juhul aga on tähelepanuväärne ka see suund, kuhu poole puu kukkus. Planeetide seisu arvestades oleks pidanud hoopis teisele poole kukkuma, kui üldse. Aga ma rõhutan siinkohal, et kui kuusk kukub Skorpionis, siis on järgmisel paaril nädalal oodata puude äravedu.”
Kuuse-Taat:
“Sea põrn midagi sellist küll ei näidanud, et puud ümber kukkuma hakkavad. Näha oli, et läheb sulale, aga seegi ei pea paika, sest kogu aeg on temperatuur niigi plussis. Ilmselt oli siga olnud liiga kaua surnud. Proovisin vaadelda seda probleemi ka pendli abil, aga Pendli-Endel ei andnud mulle seks otstarbeks oma pendlit ja see asi jäi katki. Muude loodusmärkide järgi on siiski selge, et kui puhub keskmisest tugevam tuul, suureneb tõenäosus ka puude langemiseks. Pange tähele, ma ennustan, et enne kevadet kukub veel mitu kuuske.”
Dendroloog Vambo Puustak:
“Olen oma pika praktika käigus kindlaks teinud, et tuulega puud murduvadki ja kukuvad maha. Seda nii metsas kui ka linnahaljastuses. Saati siis kunstlikult püstitatud puu puhul. Kui on mitu korda tugev tuul, siis võib juhtuda, et pärast puu püstitõstmist kukub see taas ja taas. Tähtsat rolli etendab siinjuures ka puuliik. Käharate okstega kuusk võtab tuule paremini alla kui näiteks raagus kask, ja kogu põhjus. Meie poolt on see juhtum lõpetatud.”
Üllar Puserik, kuusepaigaldaja:
“Meie panime kuuse püsti nagu kord ja kohus, aga kuna Ansip tahab meie linnapeale käru keerata, siis tema käiski kirvega seal ühel öösel nüsimas. Turvakaameralt on selgelt näha, et üks võltshabemega helendav kogu, kirves hõlma all, luuras Raekoja platsile ning kukkus laastama. Kes meil muu helendab, kui Kersna või Ansip. Kuna Kersna esitles Lõuna-Eestis oma raamatut ja tal on alibi, siis jääb üle vaid Ansip.”
Seksuoloog Imre Vammus:
“Erinevad asendid teevadki seksuaalelu huvitavamaks ning iga selline muudatus või rutiinist väljumine toob suhtesse värskust. Antud näite puhul, kus me käsitleme pikali asendit, pole tegu küll mingi revolutsioonilise avastusega, pigem vastupidi, kuid kui arvestada, et seni on harrastatud teisi võtteid, ei saa siin miskit pahaks panna.”
Kodu-uurija Toomas Tolm:
“Minu andmetel ei kukkunud see kuusk pikali, vaid ta nimme pandigi nii. Ja see on väga teretulnud uuendus, õigemini küll vanade kommete taas ellu äratamine. Nagu me kõik teame, tõmbasid vanad eestlased ennemuiste jõulukuuse rehetares köiega lakke. Mõnel pool tehti seda latv ülespoole, teisal jällegi tüvi ülespoole. Ent märksa vähem on teada fakt, et mõnel pool pandi kuusk ka pikali maha. Selle ümber laotati heinad ning nõnda põõnati seal muldpõrandal tundide viisi. Kui kuusk oli pikali, siis meeldis lastele end okste alla peita ja üksteist otsida. Ei olnud harvad korrad, kui tarre toodi mitu kuuske ja kõik need olid seal pikali maas ja pererahvas nende vahel. Rõõm on näha, et need traditsioonid tõusevad taas au sisse!”
Päkapikk Pepe:
“Jätke mind rahule! Mina ei tea midagi, ma sain kuusega piki pead ja olen praegu koomas. Ma olin enne ka juba veits segane, aga nüüd palun natuke privaatsust. Loodan, et jõuludeks lastakse ikka välja. Seni pange ise oma kommid sinna sussi sisse …”