Pensionisammast saab kasvatada ka kinnisvarast

Uus Maa kinnisvarabüroo elamispindade osakonna juhataja Margus Punane ütleb, et pensionisamba asemel maasse investeerimist ei ole praegu turul näha. “Võib-olla ilmneb huvi maatükkide vastu väikese ajanihkega,” märkis Punane.

“Osta nüüd ja kohe – selle sõnumi orki ei ole tegelikult langetud mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Ostupalavikku õhutatakse nii kinnisvara kui kaubanduse valdkonnas, olgu see siis salenemistoode või uus kodutehnika. Meie soovitame, et ostke kinnisvara vastavalt vajadusele,” kõneles Uus Maa Rakvere-Paide piirkonna tegevjuht Eve Soppe.

“Kui inimesel on vaja elamistingimusi muuta ja parandada, teeb ta seda igal juhul,” arvas Punane.

“Mingit spekulatiivset tegurit ma näiteks korterite ostu-müügi puhul ei näe, et millal on kasulik müüa, millal kasulik osta. See kehtib ehk ainult maamajade puhul, sest talvel on neid tõepoolest raskem müüa, eriti siis, kui lund on palju,” selgitas ta.

Margus Punase sõnul on kaks viimast lumerohket talve omamoodi kajastunud tehingutes. Kui maal elavad memm-taat nägid, et nad ei suuda selle suure lumega võidelda, anti hinnas alla ja müüdi maja maha. Seetõttu oli turg tänavu kevadel ostja jaoks üsnagi atraktiivne.

“Julgen öelda, et ostja on jätkuvalt ratsionaalne. Inimene toimib vastavalt vajadusele, emotsiooni ajendil tehinguid üldjuhul ei sõlmita,” kinnitas Margus Punane.

Säästusid on soovitatud paigutada ka korterite ostu, et need siis väljaüürituna annavad stabiilse sissetuleku või palgalisa inimesele, kellel üks korter tühjana seisab.

Eve Soppe hinnangul on ka ühe-kahe üürikorteri omamine sisuliselt ettevõtlus. “Igal juhul on tegemist investoriga, kes jätkuvalt kinnisvaraturul toimetab, olgu siis ühe või mitme üüripinna omanikuna. Kuid neid, kes kortereid suuremal hulgal kokku ostaksid ja välja üüriksid, ei ole palju, iseäranis Rakvere korteriturul,” selgitas Eve Soppe.

Siiski on inimestel mõningased säästud, mida ei julgeta enam pangas hoida, vaid soovitakse oma rahanatuke kusagile investeerida.

Eve Soppe sõnul peaks investeerimissooviga inimene enne otsuste langetamist teadvustama, millised on tema vajadused ja võimalused.

“Inimesed kardavad inflatsiooni ja euro kukkumist. Kui kellelgi on mõnekümne tuhande euro väärtuses säästusid, siis loomulikult võib riske hajutades paigutada raha erinevatesse objektidesse: maa, kinnisvara, väärtpaberid,” soovitas Margus Punane.

Margus Punase arvates polegi maasse investeerida nii lihtne, sest paljud maaomanikud ei tahagi maad praeguses majanduslikus situatsioonis madalate hindadega müüa. Põllumaa hind on välja kujunenud, kuid metsa- ja loodusliku rohumaa hind on jätkuvalt madal.

Küsimusele, kuidas siis edukalt ja üsna kiiresti oma kinnisvara müüa, vastas Eve Soppe, et kui keegi paneb oma korteri müüki liiga kõrge hinnaga, võrdub see pikas järjekorras seismisega.

“See tähendab, et kui hind on reaalsetest turutehingute omast kõrgem, siis sellise objekti müügijärjekord näiteks 160 korteri hulgas nihkub vaid mõne koha võrra, sõltuvalt sellest, kui mitu korterit kuus müüakse. Samas odavama hinnaga müüjad on nagu järjekorda vahele­tulijad, kes tehinguni kiiremini jõuavad,” selgitas Soppe.

Aasta hakkab lõpusirgele jõudma, kuid Margus Punase arvates hindade tõusu ei ole ette näha, pigem püsivad hinnad aastatagusel tasemel.

Rakvere elamispinna turg ülevaates

• Maju on detsembri alguseks Rakveres müüdud nagu ka aastal 2010 keskmiselt ehk 1,5 elamut kuus, mille pinna ruutmeetri hind olenevalt asukohast, seisukorrast jäi valdavalt hinnavahemikku 50 000- 90 000 eurot.
• Kõrgeim tehingu hind oli sel aastal 110 000 eurot.
• City24 andmetel on Rakveres umbes 65 maja müügipakkumist, millest pooled jäävad hinnaklassi alla 100 000 euro.
• Korterite pakkumisi on Rakveres City24 andmetel 130-140.
• Müüdud on keskmiselt 6-8 tüüpkorterit kuus, kusjuures tehinguhinnad jäävad vahemikku 400–600 eurot ruutmeetri eest.
• Mida väiksem pind, seda kõrgemat hinda ruutmeetri eest küsitakse.
• Endiselt on kõige nõutavamad ühetoalised korterid.

Uus Maa andmetel