Aktuaalne: Pankrotirott koputab uksele

Vihula vallas põllumajandusega tegeleva FIE Sirje Korneli ettevõtte Soone talu pankrotimenetlust haldav Martin Krupp teatas, et 29. novembril Sirje Kornelile kuuluva vara enampakkumine nurjus ostjate puudumise tõttu. Martin Kruppi sõnul leiab uus enampakkumine aset lähemal ajal ilmselt madalama alghinnaga.
“Sirje Korneli juhtumi puhul on tegemist paljude halbade asjade kokkulangemisega, millest üks oli üleinvesteerimine,” kommenteeris Martin Krupp. “PRIA toetuste asemel oli tootmisesse investeeritud laenuraha. Et kohustused olid pikaajalised, siis sõltuvalt piimahinna langusest tekkisid ka raskused. Sellise tulemiga ei olnud võimalik ära majandada.”

Krupp lisas, et nüüdseks on olukord piimasektoris paranenud ning hetkel on tootmine kasumis.
“Võlgnik elab oma perega majas, kasutades tootmises ka palgalist tööjõudu,” täpsustas ta.
Pankrotihaldur Krupp selgitas, et põhimõtteliselt on pankrotimenetlust võimalik lõpetada kompromissiga, mis tähendab võlausaldajate nõuete ajatamist ja võlanõuete vähendamist.
“Sellisel juhul lõpetatakse pankrot ja haldur muutub järelevalve organiks, kes kontrollib kompromissi täitmist. Füüsilise isikuna peab võlgnik läbi tegema võ­la­vabastusmenet­luse,” selgitas Krupp.
Pankrotihalduri kinnitusel töötab võlgnik Kornel täie jõuga ning püüab pankrotimenetlust lõpetada nii, et vara säiliks. Samuti ei saa välistada, et keegi pereliikmetest võib sama pankrotivara enampakkumisel omandada.

Kuidas minnakse pankrotti?

Pankrotihaldur Reet Relviku sõnul on kolme liiki pankrotte.
Esiteks on objektiivsetel asjaoludel tekkinud pankrot – sel juhul ollakse ettevõtjale võlgu. “See omakorda toob kaasa makseraskused. Kui lisandub veel teisi ebasoodsaid tegureid, näiteks uute tellimuste puudumine või ettevõtjale palju võlgu jäänu läheb ise pankrotti, ongi häda käes,” selgitas Reet Relvik.
“Suurte ettevõtete juures võib see nii juhtuda küll. Juhtimisvead ei olegi silmatorkavad. Sel juhul ei saa otseselt kedagi süüdistada,” lisas ta.
Teise kategooriasse kuuluvad need ettevõtted, mille juhid ei ole piisavalt ettevõtlikud ning ei tule toime, sest ei näe riske ette ega oska neid piisavalt analüüsida.
“Viimase kolme aasta jooksul on minu käes olnud umbes 60 pankrotti, kus üsna suure osa moodustavad just seda tüüpi pankrotid,” kommenteeris Relvik.
Kolmandaks on tahtlikud ja suure juhtimisvea tõttu tekkinud pankrotid, millega tegeleb prokuratuur, ehk tegemist on kriminaalasjaga. Üldarvust moodustavad sellised juhtumid umbes kümnendiku ning nende osakaal on viimasel ajal tõusnud.

Pankrot ei ole loodusnähtus ega müstika, vaid reaalse inimtegevuse negatiivne tulem.
“Kui puuduvad ettevõtjast olenevad tegurid, on pankrotti mõningatel juhtudel võimalik ära hoida,” lisas Reet Relvik.
“Tuleb olla kiire reageerija maksehäiretele, eriti kui sinule jäädakse võlgu, ja olla ettevaatlik kaupade müügil, võtta ettemakse,” soovitas ta, rõhutades, et kindlasti tuleks sõlmida korrektsed lepingud ning pidevalt jälgida, kuidas toimivad lepingulised suhted.
“Halbade lepingutega võib jääda trahvidega võlgadesse,” manitses Relvik. “Kui ettevõtja on hoolas, kontrollib töötajaid ja mõtleb põhjalikult läbi kõik oma käigud, siis on tõepoolest võimalik pankrotti ära hoida.”
Ometi tuleb ette olukordi, et ettevõtjad ei tunne seadusi. Pankrotihalduri sõnul piisab edukaks ettevõtluseks tavapärasest loogilisest mõtlemisest.
“Ei maksa võtta laenu uue televiisori ostmiseks, kui ei suuda maksta. Tuleb leppida vana pildikastiga. Äris kehtib sama mudel,” tõi Relvik võrdluse.

Viimasel ajal on tekkinud uus pankrotiliik eraisikute pankrottide näol ning nende arv aina kasvab 2009. aastast saadik.
“Me näeme inimesi, kes on täiesti ummikus. On ka objektiivsete põhjustega pankrotte, mille on tinginud hõlpsasti kättesaadavad väikelaenud. Inimene, kes sellele teele läheb, satub katastroofilisse seisu, millest omal jõul välja tulla pole võimalik.”
Reet Relviku sõnul muutuvad võlgnikud täiesti depressiivseks, nende psüühikas tekib resignatsioon, mille tagajärg on toimetulematus igapäevaelus. Nende inimeste laenud kasvavad aritmeetilises progressioonis, sest võetakse uusi laene vanade maksmiseks.

Pankrotti on läinud ka kodulaenu tõttu kinnisvarast ilma jäänud inimesed. On olnud juhtumeid, kus pärast kiirmüüki jäädakse jätkuvalt pankadele võlgu, sest kodulaenu katteks müüdud maja hind katab võib-olla ainult neljandiku laenust. Kui kodukaotusega kaasneb töökaotus, siis on tegemist täiesti varatute inimestega, kellelt ei ole midagi võtta.
“Inimene saab ka ise pankrotiavaldusega kohtusse pöörduda,” ütles Reet Relvik. “Riik tagab menetlusabi ja advokaadi, kes kohtus esindab. Võlgadest vabastamise menetlus kestab kolm aastat, pärast seda on inimene vanadest võlgadest prii. Sel ajal peab ta olema aktiivne tööotsija: kui inimene on passiivne või saab trahve, ei pruugi kohus teda võlgadest vabastada,” selgitas Relvik.

PANKROT
• Pankrotiks loetakse olukorda, kus võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus pole ajutine.
• Firma pankroti väljakuulutamine ei tähenda, et võlausaldajad peaksid suu rahast puhtaks pühkima. Kohustuste täitmisega viivitava firma suhtes võlgnevuse sissenõudmise protsessi alguses tuleb alati kaaluda, kas võlgniku püsiva makseraskuse tekkides võlgnevuse sissenõudmist jätkatakse või mitte. Kui võlgniku kohustused ületavad tema varasid ja see olukord pole ajutine, siis on võlgnik pankotiolukorras.
(Allikas: Kreedix)