Eesti fosforiidivaru on arvatud passiivseks, s.t kaevandamisele mittekuuluvaks iseseisvuse taastanud Eestis kahe otsusega. 1991. aastal valitsuse maavarade ja põhjavee varude komisjoni otsusega (Rakvere maardla Kabala uuringuvälja osas) ja 1996. aasta Eesti maavarade komisjoni otsusega kogu Eesti fosforiidivarude osas.
Keit Pentus: Akadeemik on paar asja unustanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1991. aastal tehtud otsuse aluseks olnud aruandele on muide ekspertiisi teinud komisjon, mille esimees oli Anto Raukas.
Ekspertiisi lõpparuandes seisab: “Tehtud tööde, nii geoloogiliste uuringutööde kui ka varasemate eksperthinnangute alusel saab teha vaid ühe järelduse - käesoleval ajal puudub ökoloogiliselt ohutu ja majanduslikult põhjendatud tehnoloogia Rakvere maardla hõlvamiseks.”
Ka seisab 1991. aasta otsuse aluseks olnud Raukase juhtimisel tehtud ekspertiisi lõppjäreldustes: “Kuivõrd fosforiidi varu ei ole praegu ega lähitulevikus majanduslikult, tehnoloogiliselt ja ökoloogiliselt otstarbekalt väljatav, siis ei saa aruandes toodud fosforiidi, põlevkivi ja lubjakivi koguseid võtta maavarade bilanssi.”
Miks need 1991. ja 1996. aasta otsused Anto Raukasel meelest on läinud, ei oska mina kommenteerida. Küllap on lihtsalt ununenud.