Andres Jaadla: Tark Maja aitab ulmel saada reaalsuseks

, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Arvet Mägi

Rakverre Targa Maja kompetentsikeskuse loomise projekt sai äsja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt 3 190 387-eurose toetuse. Rakvere linnapea Andres Jaadla vastas Virumaa Teataja küsimustele projekti alguse ja tuleviku kohta.


Kuidas see ambitsioonikas Targa Maja projekt üldse alguse sai?
Eeltöö sai alguse Tallinna ülikooli toonase rektori Rein Raua ja direktor Kalle Karroni mõttest ülikoolide ümarlauas kõrgharidus meie linnas kuidagi liita. Aastatel 2007 ja 2008 hakati juba aru saama, et üliõpilaste arv väheneb ja ülikoolid peavad selleks, et maakonnalinnades vastu pidada, kuidagi oma jõude koondama. Mõte oli tookord ühendada raamatukogud ühtseks baasiks ja kõik ülikoolid tulid sellega kaasa. Õhus oli ka kompetentsikeskuste meede, mis oma esialgse idee kohaselt pidigi olema regionaalsete kolledžite ja ülikoolide põhine. Juba esimestel kokkusaamistel ristis keegi plaani Rakvere Targaks Majaks.
Mõtet toetas ka toonane maavanem Urmas Tamm, kellega koos asuti otsima maakonna tuumkompetentsi ehk siis selgitama välja siinse piirkonna tugevusi. Linn läks sellega kaasa, sest praeguse Pauluse kiriku piirkonna planeeringus oli märgitud ka kompetentsikeskuse asukoht. Algselt oli planeeritud, et tulevad gümnaasium, ülikoolide maja, Tark Maja ja kontserdimaja kõik üheskoos ja moodustuks uuenenud linnasüda. Aga üsna peatselt anti riigi poolt signaal, et uue betooni jaoks raha ei anta, vaid tuleb renoveerida olemasolevaid ehitisi. Sellega kukkus osa partnereid projekti juurest ära ja tekkis mõningane arusaamatuse õhkkond, et mida me siis täpselt ikka teeme. Siis sai hakatud liikuma selles suunas, et mitte ainult inimkapital ei võiks tark olla, vaid ka maja, mida me ehitame, võiks olla tark energiasäästu mõttes.

Millal sai see idee vana pangamaja keskseks?
Kui selgus, et uut maja ei saa ehitada ja tingimusteks on olemasolev hoone linna omandis ja lisaks peab saama hoonet kasutada kui testkeskkonda. Täna on meil kompetentsikeskuse partneriteks Tallinna ülikool, Tallinna tehnikaülikool ja maaülikool, kus on välja mõeldud moodsad lahendused. Tark Maja võimaldab leiutiste tulemusi reaalses olukorras mõõta ja kontrollida ning teha selle põhjal teadustööd. Näiteks on võimalik mõõta, kuidas mõjutab erinev inimeste hulk temperatuuri ja CO2 hulka õhus. Seni puudub niisugune uurimisbaas, kus saaks uusi tehnilisi lahendusi katsetada.
Me hakkame seda maja juba ka targalt projekteerima, planeerima ja ehitama, kasutades tarkvara, mis võimaldab erinevatel osapooltel erinevaid lahendusi samal ajal välja töötada. Arhitekt joonistab pildi ja samal ajal saab selle kallal toimetada juba insener, ventilatsiooniprojekteerija ja nõrkvooluspetsialist.

Millal siis reaalselt renoveerimiseks ja ehitamiseks läheb?
Vastavalt EASi otsusele peab selle hoone põhiprojekt valmis olema 7. aprilliks. Kui riigihanked läbi viia, siis saab järgmise aasta varasügisel ehitusega alustada ja ehituseks oleme planeerinud umbes aasta. Suvel või sügisel 2013. aastal peaks Tark Maja olema valmis. See eeldab muidugi veel lõppotsuste tegemist volikogus ja ka partnerite hulgas, praeguseks on selgelt selekteerunud tuumpartnerid.

Kas siis on plaanis ka kogu linnavalitsus sinna kolida?
Linnavalitsus paikneb praegu linnas viies majas laiali ja asukoht keskväljaku ääres on linnavalitsuse jaoks sobilik, samas saab ka SEB pank vastavalt pikaajalisele rendilepingule ruumikasutuse õigused. Kolmandaks tehakse sinna Targa Maja kompetentsikeskusele oma ruumid. Samuti saavad seal olema seminari- ja loenguruumid, mis kõik kokku moodustavad täiesti arvestatava teaduskeskuse.

Varem on räägitud, et pangamaja jääb kogu linnavalitsuse jaoks väikseks. Kuidas sellega on?
Sellisel juhul jääks väikseks, kui pank jääks sinna sisse. Aga kuna pank liigub nüüd uutele juurdeehitatavatele pindadele, siis mahub linnavalitsus sinna ilusti ära. Pangale tekib uus nende turvanõuetele vas­tav pind sillaga ühendatud juurdeehitises.

Kuidas võiks Tark Maja keskmisele linnakodanikule kasu tuua?
Linna konkurentsivõime seisukohalt ja linna arenguvõtmena on see oluline pro­mootor ja objekt.  Võtame kas või linnuse arengu või Aqva tekkimise linna. Oli ju ka siis küsimus, kust need ujujad linna tulevad.
Elioni rakendatav targa korteri teema on see, millest võib keskmine linnakodanik tulevikus kasu leida. Tarka Majja on planeeritud koos Elioniga ka targa korteri analüüsisüsteem, vastavaid tooteid juba töötatakse välja.
Need lahendused on peagi jõudmas tavakasutajateni. Täna võib see tunduda ulmena, aga tegelikult on see reaalne elu areng, sest need lahendused on inimestele kasulikud ja elu mugavamaks tegevad ning seetõttu tulevikus sama tavalised kui praegu nutitelefonid.
Mobiiltelefonide ja arvutivaldkonna arenguga sarnast hüpet pole hoonete reguleerimisel veel toimunud, aga selles vallas on ees suur tehniline ja teadusrevolutsioon tarkade lahenduste suunas. Kui praegu kasutatav ventilatsioonikapp on võrreldav kahekümne aasta taguse suure lahmaka  kaasaskantava Nokia raadiotelefoniga, siis täna on võimalik juba väikeste andurite abil reguleerida ja kontrollida oma hooneid maailma eri paigust.
Andurid tunnetavad ära, kas inimene on ruumis ja kasutab energiat. Ei ole mõtet maja lollilt kütta, oluline on mugavus. Kui inimesed on ära tööl või koolis, siis võib temperatuur olla toas viis-kuus kraadi madalam.
Seda saab arendada ka majast väljas, nt tark linnaruum, kus on liikumisele reageerivad tänavavalgustussüsteemid.
Ma arvan, et sellest kujuneb nii Rakvere, Virumaa kui ka kogu Eesti jaoks oluline sektor, mis pole tööjõukulukas, aga on samas teadmistemahukas. Me positsioneerime ennast linnana, kus on tugev põhiharidus, gümnaasiumiharidus, kutseharidus ja samas ka väga tugev kõrgharidus, just selle meie rakendatava kompetentsi piires. Selle läbi võidavad nii kõrgkoolid kui kogu Rakvere ümbruskond.

Pangamaja saal on tuntud praegu hea akustikaga kontserdisaalina. Kuivõrd see funktsioon säilib sellel saalil tulevikus?
Praeguse arhitektuurilahenduse puhul on tegemist muinsuskaitsealuse objektiga ja kõik väärtused seal säilitatakse. Saal on planeeritud multifunktsionaalseks esindusruumiks, kus saab korraldada nii  linnavolikogu istungeid, konverentse, kontserte, nõupidamisi, teatrietendusi.
See maja tooks rohkem elu kesklinna tagasi. Praegu on meil linnaservas suured ostukeskused, mis on positiivsed tõmbekeskused Rakverele tervikuna, aga jätavad kesklinna kuidagi tühjaks. Üks eesmärke on kindlasti kesklinna elukeskkonna väärtustamine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles