Ulvi mõisa remont hakkab lõpule jõudma ning õige pea saavad raamatukogu ning taidlejad esimestena sisse kolida. Pidulik avamine ja pidu on plaanis vabariigi aastapäeval.
Ulvi mõis uueneb seestpoolt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rägavere vallavanem Mati Ulm ütles, et kuigi väljastpoolt näeb maja välja peaaegu samasugune nagu enne, on sees valmis saanud hulga töid.
“Kui võrrelda remondieelse ajaga, siis lendasid varem katuse alt tuvid sisse, aknad logisesid, soojustus oli väga kehv. Nüüd on uued aknad ja kõik korralikult soojustatud,” rääkis Mati Ulm.
Tänavu jaanuaris alanud ehitustööd venisid Paide firmal AS KEK Ehitus küll mõne kuu tähtajast üle, kuid Mati Ulm on olukorraga siiski suhteliselt rahul, viidatas faktile, et nii mõnegi objekti valmimine on maakonnas veelgi keerukamaks osutunud.
Vallavanem lisas, et algetapis sai firmalt tööd ka mitu kohalikku meest ning praeguseni on üks neist objektil ametis.
Ka vallarahvas on mõisa remondi vastu huvi tundud, ja kuigi viimased sisetööd veel käivad, on juba esimesed huvilised vallavanema ja majandusnõunik Virgo Koppeli juhatusel saanud ka ekskursiooni teha.
Põhjaliku renoveerimise läbinud maja soojendab maaküte, mille tarvis on tiigi ja mõisa vahele paigaldatud 2800 meetrit torusid. “Tiigiäärne nõlv on allikaid täis ja see on maakütte seisukohalt soodne,” selgitas Mati Ulm.
Uuenduskuuri läbinud mõisa esimesel korrusel on avar raamatukoguosa, kus on nii lugemissaal, arvutinurk, juhataja kabinet kui rohkelt ruumi raamaturiiulitele. “Ulvi raamatukogu töötas vanasti mõisas, vahepeal aga lasteaias ning kahes korteris, nüüd tuleb see mõisa tagasi,” rääkis Virgo Koppel.
Lisaks raamatukogule mahuvad esimesele korrusele ka köök, mitu ruumi nii noorte kui ka ringitegevuse tarvis, nõupidamisruum ning suur saal.
“Kuigi meile öeldi remonti tegema hakates, et ärge seda saali ära lõhkuge, see on nii ilus – laudadega üle löödud –, siis nüüd on tulemus veelgi parem,” nentis Mati Ulm.
Nimelt on saali seinas korktapeet, mis summutab hästi kaja, ning maas on tammeparkett. “Saalil on korralik valgustus ning tuleb ka väga hea helitehnika,” tutvustas Ulm ja lisas, et tulevikus uuendatakse veel tiikide poole jääv lai trepp, kuhu viib saalist uks.
Mõisa teisel korrusel on väike, tulevikus kaminaga saal, mida hakatakse ka välja rentima. Samale korrusele tuleb jõusaal ning ruum, kus saab harjutada kätt lauatennises või piljardis.
“Kui enne oli poolteist WCd maja peale, siis nüüd on neid igal korrusel mitu,” tutvustas majas tehtud muudatusi Virgo Koppel.
Ettevalmistused Ulvi mõisa renoveerimiseks algasid 2007. aastal raha taotlemisega. Esimese korraga seda KOIT-kavast ei saadud, küll aga järgmisel korral.
“Paraku jäi summa samaks, mis oli eeltaotluses, kuid vahepeal olid ehitusvaldkonnas hinnad tõusnud,” nentis Mati Ulm.
Seetõttu ei olnud võimalik ka maja täielikult renoveerida, nii et mõned ruumid, fassaad ning haljastus jäävad veel pooleteiseks aastaks ootele.
“Projekt on tehtud terve maja peale. Kui tulevikus ehitusega jätkame, on projekt kehtiv ning seda on torustiku paigaldamisel ka arvesse võetud. Otsime aktiivselt uusi rahastamisvõimalusi, et maja lõplikult projektikohaselt valmis saada,” rääkis Ulm. Näiteks maja välisfassaad, mis on Nõukogude ajast saati punane olnud, on ette nähtud värvida beežikaks.
Ulvi mõisa renoveerimine läks maksma 582 633 eurot, millest 69,5% tasus EAS. Valla omaosalus oli 30,5% ning selleks võeti laen.
5. jaanuaril vaatab mõisas tehtud tööd üle vastuvõtukomisjon, jaanuari alguses kolib sisse raamatukogu, esimene suurem pidu rahvale on vabariigi aastapäeval, ringid alustavad tegevust juba varem.