Hilja maha sadanud lumi on vallajuhtidele ühtviisi kergendus, sest lumekoristusele ei kulu üüratuid summasid, samas jäävad näiteks suusakeskustel tulu saamata ja spordisõpradel talverõõmud nautimata.
Hiline talv: kergendus ja pettumus samal ajal
10. jaanuar 2012, 07:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rägavere vallavanem Mati Ulm ütles, et kuigi lund on praegu veel vähe ning igalt poolt saab autoga läbi, saadeti eile siiski masinad valikuliselt teid lahti lükkama. “Loodame, et kui värske lumi pealt ära lükata, külmub pinnas paremini,” tõi Ulm välja ühe põhjuse.
Vallavanema hinnangul andis hiljem saabunud talv võimaluse poolteist kuud majanduslikus mõttes rahulikumalt hingata.
Samas nentis ta, et asjal on alati mitu poolt ja liigseks rõõmustamiseks ei ole samuti põhjust. “Meil on Mõedakul spordibaas ning et nad praegu teenust pakkuda ei saa, radu veel pole ja suusamägi ei tööta, jääb ka sissetulek tulemata.”
Teede korrashoiu paremaks tagamiseks Rägavere vallas paigaldati kahe ettevõtte traktoritele, millega valla teedel pidevalt teenust osutatakse, sel talvel omavalitsuse kulul GPSid.
“See annab parema ülevaate. Tegelikult olid juba eelmisel talvel kahel traktoril lihtsamad GPS-seadmed, mida sai vaadata tagantjärele, nüüd on võimalik olukorda jälgida reaalajas. GPS-seadmetega jälgimine võimaldab vältida vaidlusküsimusi. Samuti, näiteks, kui keegi helistab ja küsib, millal jõuab traktor ühte või teist teelõiku lükkama, ei pea ma helistama traktoristile, vaid saan ise arvutist järele vaadata,” selgitas Ulm.
Rägavere vallas aetakse lahti avalikud teed. “Erateede lauslükkamist meil ei ole,” nentis Ulm. Samas täpsustas Ulm, et kui erateede omanikul on lume lükkamise pärast mure, tuleks sellest teada anda. “Kõik on ikka läbirääkimiste küsimus, saab pöörduda aegsasti valda ning on võimalik lahendusteni jõuda,” kõneles Ulm.
Väike-Maarja vald kehtestas samuti selleks talveks teenusepakkujatele nõude, et lumekoristusmasinatel peavad olema GPS-seadmed.
“Saame hinnata kulu minuti pealt, samal ajal on meil ka näiteks tormiolukorras ülevaade, kus traktor parajasti on,” kinnitas Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla.
Väike-Maarja vald maksab teenuse osutajatele, kelleks on kohalikud ettevõtjad, tunnihinda reaalselt tehtud töö eest. Vallavanema hinnangul hoiab GPSide kasutamine ära vaidlused ning tegelikult on mõlemal poolel lihtsam.
Indrek Kesküla sõnul on tal vallavanemana hea meel, et talve algus on hiline, kuid suusahuvilisena jälle kahju, sest suusatada on ta vähe saanud.
“Kui detsembris oleks tulnud lund lükata ja jaanuaris arveid maksta, siis sellega võrreldes on kokkuhoid laias laastus 40 000 eurot,” arvas Kesküla, “kui võtta kriteeriumiks keskmiselt lumine talv.”
Aga kui 2010. aasta lõpus oli lumetorm Monika, lükati nädalaga lumme toona umbes 450 000 krooni ehk suurusjärgus 30 000 eurot.
Väike-Maarja vallas aetakse lahti vallateed ning avalikud teed, mille kasutamiseks on sõlmitud lepingud. Laekvere vallavanem Aarne Laas ütles, et lund on nii vähe, et seda pole seni veel vaja lükata olnud.
Laekvere vallavanema sõnul nemad GPS-seadmete olemasolu ei nõua. “Kõik põhineb ikka vastastikusel usaldusel,” leidis Laas. Laekvere vallas lükatakse ka erateed inimestele väravani lahti.