Kui vaadata omavalitsuste mullustele maksutuludele ja prognoosidele, mis aasta eest tehti, selgub, et omavalitsusjuhtide seas leidub nii paadunud optimiste kui tagasihoidlikke pessimiste.
Pessimistidest vallajuhtidel on põhjust rõõmustada
12. jaanuar 2012, 10:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pessimism tulude prognoosimisel on positiivne, sest enam laekunud raha on vallakassa jaoks otsekui kingitus, seevastu puudu jääva raha arvel tuleb kärpima hakata.
Lääne-Virumaal oli aasta eest tulusid prognoosides kõige pessimistlikum Rägavere vallavalitsus, ent aasta lõpus selgus, et tulumaksu laekus aasta alguses kavandatust koguni ligi üheksa protsenti ja hea laekumise toel tehtud lisaeelarve prognoosist pea kaks ja pool protsenti rohkem.
Kokkuvõttes jäi Rägavere vald siiski miinusesse, sest eelarves kavandatud KOIT-kava laekumised jäid ehituse venimise tõttu väiksemaks, aastalõpu must maa aga tekitas augu Mõedaku spordikeskuse eelarvesse. Samas nihkus ehitusraha laekumine lihtsalt sellesse aastasse, ja kui see välja arvata, oldi omadega praktiliselt mäel.
Pessimistid oldi samuti Haljalas, kuid sealgi laekus aastaga tulumaksu kavandatust üle kuue protsendi enam. Aasta alguses olid pessimistid ka vinnilased, nemad tõstsid aasta keskel tulumaksu prognoosi, aasta lõpuks tuli sellestki kahe protsendi jagu rohkem.
Kõige suuremad optimistid olid aga Vihula vallajuhid, ent seal jäi tulumaksu laekumine võrreldes kavandatuga 7,5 protsendiga miinusesse. Sisuliselt tähendab see seda, et laekumata jäi ühe kuu tulumaks.
“Ei oska kommenteerida, millele 2011. aasta eelarvet tehes täpselt loodeti, sest ees olid ju 2010. aasta laekumised ja rahandusministeeriumi prognoosid,” lausus Vihula vallavanem Raivo Uukkivi, lisades, et vahepeal pole muutunud väiksemaks maksumaksjate arv, ka keskmist töötasu arvestades on Vihula Lääne-Viru omavalitsustest esimene. “Seega peab asuma seisukohale, et tegemist oli eelarvestamise praagiga,” nentis ta. Nii suur puudjääk tähendas olulisi kärpeid, mis viidi ellu negatiivsete lisaeelarvetega.
Tulumaksu laekumise prognoos ei tulnud täis ka Kunda linnas, seal jäi kavandatust puudu 2,8%. “Vahepeal oli seis päris lootustandev, aga aasta lõpp oli laekumiste osas kesine,” konstateeris Kunda linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Urmas Lepik. Kadrinas laekus tulumaksu kavandatust 2,6% vähem, seetõttu jäi eelarve tulude pool 1,9 protsendiga miinusesse.
Ülejäänud omavalitsustes laekus tulumaksu kavandatust veidi enam – alates 0,3% Viru-Nigulas kuni pea viie protsendini Tamsalus. Päris kergendatult kõik omavalitsusjuhid siiski ohata ei saa, sest mitmes vallas jäi eelarve tulude poolele sellest hoolimata päris kopsakas auk.
Rakvere vallas saadi eelarve tuludest täis vaid 93%, Laekveres 98%. Laekvere vallavanem Aarne Laas ütles, et vallakassasse laekus kavandatust vähem ressursimaksu, samuti majandustegevusest kavandatud summasid. Ka laekus kavandatust vähem raha kinnisvara müügist. Ligi kaks protsenti kavandatud tulust jäi puudu veel Kunda linnas.
Viru-Nigula vald, kus eelarvet tegelikult väga pessimistlikult koostati, jäi omadega sisuliselt nulli. Erinevalt teistest omavalitsustest ei kavandatud tänavuseks aastaks tulumaksu laekumise tõusu, ja kui mujal laekumine siiski kasvas, siis Viru-Nigulas praktiliselt mitte. Viru-Nigula vallavanem Ervins Veitsurs ütles, et eelarve tulude pool saadi siiski täis ja 0,7% tuli ülegi.
Rakvere linnas laekus abilinnapea Allar Aroni sõnul tulumaksu kavandatust kaks protsenti rohkem.