Persoon: Kauri Kivipõld jagab siirast avastamisrõõmu

Loodusgiid Kauri Kivipõld on õnnelik inimene, sest oma kutsumuse leidis ta varases lapsepõlves. Noormees arvas, et kõik lapsed tunnevad looduse vastu suuremal või vähemal määral huvi, enne kui muud huvid tekivad. “Olin suur koerte ja kasside sõber, mängisin konnakulleste, tigude ja lepatriinudega. Lemmikloomadeks on mul olnud esimesest klassist alates rotid. Muidugi armastasin kõiksugu loomajutte, eriti Gerald Durrelli loomingut. Millal mul täpselt huvi looduse vastu tekkis, ei oskagi öelda, aga see oli juba varakult,” meenutas Kivipõld.

Loodusgiid rääkis, et tal on olnud palju häid õpetajaid, eriti Haljala gümnaasiumis, kes kõik andsid oma panuse valiku tegemisse. “Ei tahagi kedagi eriti välja tuua, kõik olid head. Tõesti, kooli ajal uskusid vähesed, et ma ennast loodusega seon, sest olin suur ajaloohuviline. Haljala ajalooõpetaja Egon Metsa käe all tegin mitmeid kodu-uurimistöid, millega käisin ka vabariiklikel konkurssidel.”
Kooli ajal tekkis Kauril aga uus kirg – looduse vastu. “Käisin suviti Sauel vanavanemate juures puhkamas, kus mul polnud muid sõpru kui teised saatusekaaslased. Ühe samasuguse “asumisele saadetud” poisiga, kellest hiljem sai ornitoloog, hakkasime tihti ümbruskonna metsi ja loodust avastamas käima,” meenutas ta.

Esialgu oli see lihtsalt avastamisrõõm – konfiskeeriti rebase uru juurest söögi ülejääke, nagu kitse jalad, nahatükid, surnud mutid ja nii edasi. “Keskkooli aegu aga hakkasime minu videokaameraga loodusest amatöörfilme tegema. Et olin filmides küsija rollis, kuigi tegelikult tahtsin olla vastaja, pidin ennast ka loodust puudutavates küsimustes täiendama hakkama,” jutustas ta.
Haljala gümnaasiumis oli noormehel valikõppesuund giidindus, millest ta ka kohe huvitus. “Kuna ajaloost teadsin suhteliselt palju, aga loodusest mitte eriti, oli ülikooli valik lihtne,” selgitas Kauri.
Pärast Haljala gümnaasiumi lõpetamist asus ta õppima Tallinna ülikooli, toonasesse Tallinna pedagoogikaülikooli. “Tahtsin minna keskkonnakorraldust õppima, järgmise eelistusena märkisin geoökoloogia, millest mul siis erilist ettekujutust ei olnud, ja konkursi tõttu ma just sinna sattusingi.”
Hiljem selgus, et see oli tema jaoks parim asi, mis üldse juhtuda sai. “Geoökoloogia ühendab endas geograafia ja keskkonnakaitse, lisaks oli kõrvalerialaks bioloogia. Bakalaureusetööd tehes aga avastasin enda jaoks pärandkultuurmaastikud, mis lubas ühendada minu loodusehuvi ajaloohuviga. Pärast bakalaureuse omandamist soovitas juhendaja Helen Sooväli mul minna magistrantuuri Eesti maaülikooli Kalev Sepa juurde edasi õppima. Seda ma ka tegin, läksin maastikukaitset ja -hooldust õppima ning pole pidanud oma valikut kahetsema,” märkis Kauri.
Looduse kaitsja, hoidja ja giidina on Kauri Kivipõllu kreedoks, et loodust ei kaitsta mitte ainult selle ilu pärast, vaid puhtpraktilistel eesmärkidel. “Kuna oleme ise looduse osa, siis peaksime tegema kõik endast oleneva, et ka tulevastel põlvedel oleks eluks vajalikud ressursid ja puhas ning mitmekesine keskkond. Loodust kaitstes peame eelkõige pidama silmas protsesse, mis seda mõjutavad, ning tegelema nendega. Loodust ei saa vaadelda inimtegevusest lahus, kuid inimene peab suutma majandada ning tarbida säästlikult ja võimalikult vähe loodust kahjustades. Selleks tulebki tunda loodust ja seda mõjutavaid protsesse,” arvas Kivipõld.

“Kui koolis kujundab õpetaja õpilaste vaateid, siis sama saavad teha väljaspool kooli meedia ja giid. Loodusgiidi ülesanneteks on huvi äratamine looduse ja sellega tihedalt põimunud inimkultuuri vastu ning keskkonnahoidliku maailmavaate kujundamine. Selleks peab loodusgiid olema vastavalt koolitatud. Kui loodusgiid teab vaid, et prügi ei tohi maha visata ja puudelt pole ilus oksi murda, jääb sellest looduskaitse seisukohalt väheks ning see võib mõjuda isegi soovitule vastupidiselt,” selgitas ta.

Kauri Kivipõllu südameasjaks on MTÜ Lahemaa Ökoturism arendamine. “Kõik, mis on MTÜga Lahemaa Ökoturism seotud, ongi ainult huvitav olnud. Oleme läbi viinud matku, ekskursioone, mille käigus tutvunud paljude huvitavate inimestega. Huvitavad on olnud õpilastele suunatud linnuõppe ning loodust ja kultuuri tutvustavad projektid.”
Noormehe arvates on pakutavatest ettevõtmistest vaieldamatult üks põnevamaid “Aardejaht”. “Tegemist on seiklusmänguga, millel on peale meelelahutusliku ka õppe-eesmärk. Õpitakse kaarti tundma, kompassi kasutama, loodust vaatlema ja lihvitakse meeskonnatöö oskusi. Lisaks on tegemist ülimalt lõbusa ja kergelt võistlusliku mänguga, mille käigus käiakse läbi ka peamised Käsmu vaatamisväärsused,” tutvustas Kivipõld.

MTÜ Lahemaa Ökoturism juhatuse esimehena meenutas Kauri Kivipõld, et vahva oli aidata 2009. aastal korraldada Suveakadeemiat Lahemaal, mida ka rahaliselt toetati. “Keskkonnast huvitatud tudengite suvelaagri käigus sai mitmeid olulisi pärandkultuuri objekte korrastatud,” kõneles ta.
Ja lisas, et kahtlemata on meeldiv osaleda keskkonnaameti korraldatud talgutel, kus saab rakendada koolis õpitud maastikuhoolduse meetodeid, andes kujundusalast nõu pärandkultuuri objektide korrastamisel, näiteks võsast puhastamisel.
“Hetkel osalen giididele uue kutsestandardi koostamisel, kus on sees ka loodusgiid ja tema roll. Peale selle viime läbi järjekorras teise loodusgiidide koolituse Lahemaal, kus täiendatud programmi alusel koolitame 20 uut loodusgiidi,” tutvustas ta.

Looduses veedetud aeg on pakkunud Kaurile palju elamusi ja kauneid hetki.
“Loodus on õnneks nii vaheldusrikas ja põnev, et igav ei hakka ilmselt kunagi. Imelisemaid asju looduses on kahtlemata päikesetõus ja -loojang, eriti kui neid vaadelda suvel rabas – soovitan kõigile,” ütles loodusgiid.
Viimaste aastate suurimat elamust pakkus Kauri Kivipõllule lumetorm Monika. “Loodusjõudude pidurdamatu stiihia on mind alati lummanud. Käisin sõbraga seda möllu Rakvere turuplatsil jälgimas – see oli tõesti võimas!”

Samasuguse meeldejääva elamuse osaliseks sai ta ka siis, kui koduhoovi külastas metsisekukk, kes lasi ennast ligi pool tundi meetri kauguselt pildistada, või kui teed ületava ilvesega tõtt vaatas. “Loodus on nõnda imeline nähtus, et ka kõige tavalisem koht või kõige harilikum liik võib tõelise elamuse pakkuda – see on vaid vaja ära tunda,” kinnitas ta.

Palju rännanud inimesena on Kauri arvates kogu maailm ilusaid, erilisi ja tähenduslikke paiku täis, kuid neid jätkub hulgaliselt ka siin, Eestis. “Lemmikkohad on ikka koduümbruses, kas Saue tammik, park või Piiral karstijõe ümbrus. Enim siiski pakub rahuldust Käsmu poolsaar oma väga erilise aura ja vaheldusrikka maastikuga,” nimetas ta. Mujal käies on Kaurile olnud huvitavad Poola ja Taani liivaluited, Rügeni kriidikaljud Saksamaal, Norra mäed, Sloveenia koopad, Horvaatia joad ... “Välismaal võib ju käia ja imelisi kohti avastada, aga kodumaal peab käima ning imelisi kohti aina uuesti ja uuesti nautima,” on ta veendunud.

Lisaks Lahemaa rahvuspargi hinnatud giidina töötamisele on Kauri Kivipõld olnud alates 2006. aastast giid ka Tallinna loomaaias. Huvi selle vastu tekkis tal Tallinna ülikoolis Aleksei Turovski loomapsühholoogia loenguid kuulates.
“Loomaaed on üks erilisi kohti, kus käimist ma tõeliselt naudin. Naudin nii üksi kui gruppidega käimist, nii päikesepaistes kui lausvihmas, alati on midagi huvitavat ja põnevat. Eriti vahva on kogeda teooria paikapidavust praktikas,” kõneles ta. Loodusgiid märkis, et tiiger on üks vähestest kaslastest, kes naudib vees käimist. “Seda olen peaaegu kõigile gruppidele rääkinud. Aga mindki tabas tõeline üllatus, kui olin jutuajamise lõpetanud, läks tiiger kogu rahva ees basseini ja hakkas seal hullama – nägin ise ka seda esimest korda elus,” rääkis Kauri. “Loomaaia teevad eriliseks asukoht Veskimetsa tammikus, mis on Euroopa põhjapoolseim, ja väga soe vastuvõtt nii loomade kui töötajate poolt. Kutsun kõiki endale loomaaeda külla!” teatas ta.
Mööndes samas, et kõik inimesed ei saa loodusega sinasõbraks kohe, mõne jaoks on see pikk teekond.
“Esmalt soovin edu ja kannatust sellel pikal, aga huvitaval teel. Õnneks on loodus niivõrd mitmekesine, et igaüks leiab sealt endale midagi huvitavat. Ja leidmisrõõm on nii suur, et kaalub kaasnevad ebamugavused kordades üles,” soovitas Kauri.

Priit Adler, MTÜ Ökokratt juhatuse liige, loodusgiid
Kauri Kivipõld on oma südameasjaks võtnud Lahemaa rahvuspargi tuntuse suurendamise. Selleks on ta korraldanud loodusgiidide kursusi koostöös Eesti Giidide Liiduga.
Kauri Kivipõllu sihipärast ja vajalikku tegevuset saame hinnata veidi aja pärast, kui igas külas või piirkonnas on olemas oma atesteeritud kutseoskustega ning riiklikku kutsestandardit järgiv giid, kes tunneb loodust, oskab näidata ja selgitada oma koduküla kordumatut ning põnevat ajalugu.
Kauri austab ja armastab loodust ning peab sellest väga lugu.


Aare Mae, Eesti Giidide Liidu juhatuse liige, meistergiid
Kauri Kivipõld on professionaalne giid, kelle intellektuaalne potentsiaal on suur.
Eesti Giidide Liidu eksperdina on ta aidanud täiustada giidide õpetamise metoodikat ja organiseerinud nende koolitusi. Eesti Giidide Liidul on välja kujunenud meeldiv ja vastastikku kasulik koostöö MTÜga Lahemaa Ökoturism, mille juhatuse esimees on Kauri Kivipõld.