Mõisaarendus tõi tunnustuse

Püüdlus eheduse ja 19. sajandi stiilis keskkonna ning õhustiku poole tõi Palmse mõisale aasta muuseumiarendaja auhinna ehk Arenduse Muusa 2011.

Kultuuriminister Rein Lang kuulutas reede õhtul Kumus peetud auhinnatseremoonial välja Eesti muuseumide aastaauhindade 2011. aasta konkursi laureaadid, kelle valisid välja kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu teemakomisjonid.

Aasta muuseumiarendaja auhinna ehk Arenduse Muusa 2011 sai Maie Urbas sihtasutusest Virumaa Muuseumid Palm­se mõisa arendamise eest.

Palmse mõisa direktor Maie Urbas pidas aasta muuseumiarendaja tiitlit ülimalt suureks tunnustuseks, kuid ütles, et tegemist on siiski tunnustusega kogu Palmse mõisa meeskonnale ja sihtasutusele Virumaa Muuseumid.

“See (auhind – toim.) paneb veel rohkem enese sisse vaatama, ennast tõestama ja arendama. Mõis ei ole kaugeltki valmis,” rõhutas Urbas.

Viimastel aastatel on Palmse mõisakompleksis tööle pandud koolituskeskus, külalistemaja, uus restoran ning renoveeritud mõisapark 1753. aastal mõisnike koostatud kavandite järgi.

“Me püüdleme eheduse poole, et kogu keskkond oleks selline, nagu see oli 19. sajandi keskel,” kõneles Urbas ning täpsustas, et mitte ainsat peenart ka ei ole nad teinud oma soovide järgi, vaid tuginedes sellele, kuidas mõisnikud seda omal ajal tahtsid.

Üks edaspidistest eesmärkidest on 19. sajandi stiilis õhustikku juurde tekitada ja külasta­jatele tegevust pakkuda. Juba praegu plaanib mõis moona­kamaja juurde miniloomaaeda sigade, lammaste, kitsede ja küü­likutega. “Et külastaja saaks näha loomi, kes vanasti ko­­du­laudas olid,” lausus Ur­bas.

SA Virumaa Muuseumid juhatuse esimees Ants Leemets ütles, et muuseumiarendaja tiitel ongi tunnustus järjepideva arendustöö eest. Kui üldise majanduslanguse taustal oli üks aasta ka Palmse mõisale kehvem, siis ülejäänud aastatel on mõis kasvatanud nii oma külastajate arvu kui käivet. Et külastajate arv teatavasti niisama ei suurene, on mõis panustanud aedadesse ja parkidesse, aga samas muutunud aastaringsemaks.

Leemetsa sõnul praegusega areng kindlasti ei peatu. “Põhimõte on selles, et igal aastal tuleb teha midagi uut, ka siis, kui sul selleks raha ei ole. Külastajale meelepärane olemine on hädasti vajalik.”

Muuseumide aastaauhindade konkursi eesmärgiks on tunnustada parimaid muuseumispetsialiste ning tuua avalikkuse jaoks rohkem esile muuseumitöö erinevaid tahke.

Kultuuriministeeriumi muuseuminõuniku Marju Reismaa sõnul esitati aastaauhindadele seekord kokku 62 kandidaati, kelle hulgast komisjonid valisid aasta lõpul välja 30 nominenti.

“Kõik teemakomisjonid töötasid üksteisest sõltumatult, mistõttu oli suurtel ja terviklikult hästi läbi mõeldud projektidel võimalus eri aspektidega esile tõusta korraga mitmes auhinnakategoorias,” selgitas Reismaa.