Tagasi
foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja
Kevadpoolaeg toob Rakvere teatrisse eriilmeliselt huvitavaid lavastusi – armastust, ulmet, inimmängude piire ja eesti asja, lubab peanäitejuht Üllar Saaremäe.
Milliste uuslavastustega Rakvere teater alanud aastal rõõmustab ja üllatab?
Esimene esietendus on meil 20. jaanuaril ja see on “Lilled Algernonile”, autor Daniel Keyes. “Algernoni” meil varem kavas polnud, aga kuna Kertu Moppel on seda materjali kaalunud ja selle üle mõelnud juba kooliajal ning Lauri Kaldoja sai vaba aja selleks perioodiks, siis nüüd nad kahekesi seda pusivad. See läheb Kolakambrisse.
Järgmine esietendus on 18. veebruaril – “Armastus tööpostil”, mille lavastab Peeter Tammearu ja Jaak Vaus on kunstnik. Ehitavad 1977. aasta lavale üles. Loodetavasti puudutab see inimest ka tänasel päeval. Tegemist on väga õrna ja inimliku looga, mida võiks nimetada melokomöödiaks.
Seejärel tuleb Margus Kasterpalu käe all välja “Isade maa”, mis esietendub 3. märtsil. Selle aluseks on August Gailiti “Isade maa” ja “Üle rahutu vee”, mis on pagulusnovellid. Ta puudutab aega enne Eesti esimese vabariigi algust ja seda aega, mis lõpetab selle vabariigi, kui inimesed juba lahkuvad paatidega Rootsi ja mujale. Ühtpidi jätkame seda eesti kirjanike traditsiooni, mis sai suvel “Noore Eestiga” alguse. Ideaalis võiks ju kunagi kõik nende teosed lavale jõuda. Gailit on esimene.
Kolakambris tuleb 23. märtsil välja Heigo Tederi lavastus, esimene ametlik lavastus.
Kas seekord naisinimesed ka vaatama pääsevad?
Sinna lastakse naisinimesi ka ligi. Sarah Kane’i “Neetud”. Päris karm tegemine, kuna see autor ise on teadupärast väga radikaalne olnud. Selle materjali õiguste saamine oli päris keeruline, sest sugulased ja pärandiomanikud väga kontrollivad, aga õigused saime ikkagi kätte. Kolm näitlejat on selles loos.
Mai alguses tuleb välja veel üks lavastus – Vallo Kirs, Rakverest pärit poiss, kes õpib Viljandi kultuuriakadeemias, teeb siin oma diplomilavastuse. Mis see on, ei riski ma praegu välja öelda, sest ta valib veel kahe-kolme asja vahel Näitlejad, kellega ta tahab koostööd teha, on Peeter Rästas ja Erni Kask. Võimalik, et mängime seda projektina teatud aja, aga võib-olla ka sügisel edasi. See olekski kevadhooaja viimane esietendus enne suurt suve.
Mida toob suvi?
Aprillis algavad proovid kahe lavastajaga. Üks neist on Urmas Vadi, kes on ka loo autor. Tööpealkiri on “Inimene, mängi”. Kas ta selle pealkirja all ka välja tuleb, on iseasi. Lugu keskendub psühhiaatrile ja tema piiridele, milleni võib inimesega minna ja millest üle astuda enam ei tohi. Kui kaugele võib selle Spiel’iga minna, katsetamaks ja uurimaks inimest. Vaino Vahingu prototüübi põhjal kirjutatud. Filmistsenaarium on ka ilmunud. Kus see täpselt välja tuleb, ei oska esiotsa öelda, eeldatavasti kuskil Rakvere lähistel, mitte päris Rakveres.
Teine suvelugu on “Noor Eesti”, mis jätkub.
Lavastaja, kes hakkab Urmas Vadiga paralleelselt tööle, on filmirežissöör Toomas Hussar, kes lavastab enda dramatiseeritud noore Anton Hanseni, kes tol ajal ei olnud veel Tammsaare, novelli “Uurimise all”. See tuleb välja juba sügisel, uuel hooajal. Päris palju – kuus lavastust ja seitsmes läheb töösse. Baltoscandal tuleb ka. Nii et hästi tihe hooaja teine poolaeg.
Kas midagi läheb ka repertuaarist maha?
Kõike ei saa hoida, sest meil on see nimekiri väga pikk. Paratamatult peame midagi maha võtma, muidu pole enam dekoratsioone ja kostüümegi kusagil hoida. Käigusolevate kostüümide ladu on viimseni pungil ja ega dekoratsiooniladudega eriti parem ole. Pragmaatilised põhjused.
Mis need asjad on, on hetkel veel raske öelda. Eks need lavastused, mis on oma töö ära teinud, peavad siis minema. Eks siin ole lugusid, mis hakkavad väsima ja lõpetama. Ja mõni lugu, mis ei ole saanudki päriselt tuult tiibadesse – teatril on ka see külg.
“Majahoidja” fännid tahaksid kindlasti kinnitust, et lavastus püsib alles.
Selles ei ole üldse küsimust. Kuni Suuman suudab, niikaua ta püsib.
Siis loodetavasti aastat 15 veel.
Võiks 100 etendust ikka ära teha. Mängime nii kolm korda aastas.
Menukite plats, kust “Pipi” ja “Täismäng” läinud, paistab natuke hõre.
Praegu on menukamad just väikse saali asjad. Loodetavasti “Armastus tööpostil” hakkab kutsuma inimesi. Usun, et see tuleb lahe.
Ootamatult menukaks kujunes “Kaasavaratu”.
Mis selle kui projektiga edasi saab – kas jääb repertuaari?
Vähemasti maikuuni oleme planeerinud küll, mais suisa kuus etendust. Ühe hooajaga 30 korda mängida on ...
... prognoosimatu edu?
Absoluutselt! Täiesti mega!
Inimesed ilmselt vajavad lugu.
Inimesed vajavad melodraamat, kus on, kellele kaasa elada. Läks sedapuhku kümnesse.
Missugune on teatri rahaline pool?
Uue aasta kohta on ministri lubadus õhus ja jutud liiguvad, et ta peab sõna. Et saame raha juurde. Vaadates meie panustamist, oleme selle ammu ära teeninud. Loodan küll, et saab minimaalsegi palgatõusu tekitada sel raskel ajal.
Kui rääkida eelmisest poolaastast, siis arvutuste järgi oli meie novembrikuu viimaste aastate, võib-olla isegi viimase kümne, kõige edukam publiku külastatavuse poolest. Suuresti tänu suure saali tükkidele “Muumidele” ja “Nullpunktile”. Aga ei olnud ka väikeses saalis ühtegi poolikut teemat.
