Teederaha tõus jätab probleemi alles

Kuigi riigi poolt omavalitsustele eraldatav teederaha tõuseb tänavu märgatavalt, jääb see siiski alla sellele, mida linnad-vallad said parematel aegadel. Olukord teedel-tänavatel peaks küll pisut paranema, aga probleem ei kao.

Majandusministeerium on ette valmistanud valitsuse korralduse eelnõu, mille järgi riik eraldab kohalikele omavalitsustele kohalike teede hoiuks tänavu üle 18,14 miljoni euro ehk 43 protsenti enam kui eelmisel aastal.

Omavalitsustele eraldatav teederaha tõuseb tänavu küll märkimisväärselt, kuid jääb siiski veel alla parematel aastatel riigi käest saadud summadele. Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev meenutas, et omal ajal andis riik omavalitsustele 10% kütuseaktsiisist laekunud rahast, tänavu jääb eraldatav summa aga alla viie protsendi.

“Ja räägiti isegi sellest, et omavalitsused võiksid saada 30 protsenti kütuseaktsiisist,” lisas Vassiljev.

Rakvere linnavalitsuse teedeinsener Lennart Korbe ütles, et parematel aastatel on Rakvere riigilt teede jaoks saanud üle nelja miljoni krooni, kuid tänavune eraldis teeb kroonidesse arvutatult natuke üle kolme miljoni.

“Kindlasti parandab lisaraha olukorda, aga probleemi see ei lahenda,” nentis Vinni vallavanem Toomas Väinaste, kelle sõnul ei ole Vinnis kolmel viimasel aastal teid praktiliselt remonditud.

“Oleme teid vaid hööveldanud ja tõeliselt hädapärastesse kohtadesse mõne koorma täiteks vedanud,” ütles Väinaste, märkides, et eelmisel aastal kulus pea kogu teederaha lumelükkamisele.

Kuhu teederaha panna, on igas omavalitsuses enam-vähem otsustatud. “Tõsine soov on teha korda Pagusoo tänav linna külje all ja kruusateedega korralikult tegelda, kindlasti on vaja ka pindamistöid teha,” rääkis plaanidest Peep Vassiljev. “Aga eks ole näha, kui palju sellest rahast me lumme lükkame, nii et lõplikult paneme plaanid paika märtsi lõpus,” lisas ta.

Lennart Korbe ütles, et Rakvere linnal on plaanis riigi käest saadav teederaha sajaprotsendiliselt teeehitusse suunata. “Kindlasti jätkame Kreutzwaldi tänava remondiga, praegu käib Päikese tänava projekteerimine,” tõi ta välja kõige suuremad teetööd Rakveres sel aastal.

Peale teekatte uuendamise rajatakse nendel tänavatel ka uus valgustus, sadevete kanalisatsioon ja kergliiklusteed.

Lisaks nendele tänavatele alustatakse Rakveres ka kruusateede tolmuvaba katte alla viimist. “Seda saame teha kohtades, kus torutööd on lõppenud, esimeste tänavatena on kirjas Nisu ja Rukki,” sõnas teedeinsener. Et päris mitu aastat ei ole Rakveres kõnniteedega tegeldud, on Korbe sõnul juttu olnud ka kõnniteede ehitusest ja remondist.

Toomas Väinaste tõdes, et musta katte panemisest kruusateedele tänavu rääkida ei saa. “Meil on umbes 320 kilomeetrit teid, mida peame korras hoidma, mõnel pool on teed nii ära vajunud, et pole enam midagi hööveldada,” rääkis Vinni vallavanem ja lisas, et kui tee kipub teepeenardest madalamaks jääma, tuleb seda usinalt täitma hakata.

Kohalike teede hoiuks ette nähtud vahendid on riigi toetus lisaks omavalitsuste enda eelarvevahenditele ning selle toetuse suurendamine on parandanud ja parandab ka edaspidi liiklemisvõimalusi nii linnades kui maapiirkondades, selgitas majandusministeerium eelnõu seletuskirjas.

Aastal 2010 said omavalitsused riigilt teede hoiuks 178 miljonit Eesti krooni ja lisaks 15 miljonit krooni toetust valitsuse reservist lumekoristuse kulude katteks.

Riigieelarves kohalike teede hoiuks ette nähtud raha jaotatakse kohalike maanteede ja tänavate pikkuse alusel.