MTÜ Studio Viridis Loodusharidus topisemeister Pelle Nugis turnib redeli otsas ja lihvib parasjagu tarva turja, igaks juhuks on ka joonis ees, sest elusat tarvast pole enam ammu nähtud. See liik on välja surnud ning viimane isend löödi maha 1627. aastal Poola metsas, kus praegu asub monument. Tõsi küll, mitte tarvakujuline.

Tarva lõpp saabus aga väga proosalisel põhjusel – ta söödi lihtsalt ära ehk teisisõnu: liik suri välja küttimise tagajärjel. Vaat selline saatus tabab elukat, kes maitseb liiga hästi. Seda isegi juhul, kui ta on suur ja tugev, nagu tarvas seda oli.

Pelle ütleb, et elus olevate liikide puhul on topiseid kergem teha kui väljasurnud loomade rekonstruktsioone, kuid viskab samas nalja, et ega needki, kes vaatavad, pole päris tarvast näinud, seetõttu saab väljasurnud liigiga rohkem mängida. Aga mingi pilt on tarvast ikkagi olemas, lisatud ka pisike annus kõhutunnet.

“Rekonstruktsiooni puhul on rohkem arvutamist. Et kui mingi tüki saame kätte, näiteks hamba või võha, siis selle järgi tuleb skelett konstrueerida,” räägib MTÜ Studio Viridis Loodusharidus juht Val Rajasaar.

See tarvas, mis jääaja keskuse jaoks valmib, pole aga teps mitte sarnane Tauno Kangro skulptuuriga, mis kõigile Rakvere vallimäelt tuttav.

Topisemeistrid seletavad, et ega topist ja skulptuuri ei saagi võrrelda, sest tegijatel on erinevad eesmärgid: skulptuuri juures kasutatakse ka kunstilisi liialdusi, topis tuleb teha aga võimalikult sarnane originaaliga. Näiteks päris tarval on sarved tunduvalt tagasihoidlikumad kui skulptuuri tarval. Pigem meenutab ta suuremaks kasvanud pulli, suurust tavalisest veisest kolmandiku enam.

Pelle Nugise sõnul kulub sellise elusuuruses eluka tegemiseks kolm kuud. Töö ise käib nõnda, et modelleeritavale vahtplastile liimitakse karvane šoti mägiveise nahk peale, torgatakse välismaalt tellitud silmad pähe ja pannakse sarved külge. Kui kedagi huvitab, siis isase tarva karv oli must ning selja peal oli tal valge triip, emane tarvas oli aga pruunikas.

Tarva rekonstruktsioone on maailmas veel, näiteks üks selline asub Tšehhis.

Val Rajasaare sõnul teevad nad jääaja keskuse jaoks lisaks tarvale ja mammutile ka koopalõvi rekonstruktsiooni, kuid näiteks hiidhirv valmib Soomes. Lisaks väljasurnud tegelastele saab jääaja keskuses näha ka praegu elavate loomade koopiaid. Muide, linnud teeb Rakveres tegutsev taksidermist Elton Vogt, kes mõne aja eest oli meedia huviorbiidis Tallinna loomaaias hinge heitnud jääkaru topise meisterdamisega loodusmuuseumi tarvis.
Studio Viridise põhitegevusse kuulubki muuseumide tellimuste täitmine, õppevahendite tegemine, seejuures nii tehnilised kui ka graafilised lahendused.

Kolm korrust täis põnevust

Tartumaale Äksi kerkiva jääaja keskuse näol on tegemist unikaalse omanäolise turismiobjektiga – keskkonnaharidus- ja külastuskeskusega, milles on ühendatud populaarteaduslik jääaja mõtestamine meelelahutusega.

Keskus pakub enam kui 2200ruutmeetrisel ekspositsioonipinnal elamuslikku osasaamist jääaegadest maailma ajaloo taustal, Eestimaa looduse arenguloost, jääaja jälgedest meie maastikel ja muistendites ning keskkonnatemaatikast huvitatutele nii Eestist kui ka väljastpoolt.

Jääaja keskuse ekspositsiooni eesmärkideks on anda külastajale elamuslikult ja kogemuslikult ülevaade jääaegade tekkepõhjustest ja mõjust Maa, Eesti ja

Vooremaa pinnamoele ja elustikule laiema geokronoloogilise skaala ja universumi evolutsiooni taustal; Eesti looduse ja inimasustuse arenguloost pärast viimast jääaega; kliimamuutuste põhjustest ja nende uurimisest.
Ekspositsiooni populaarteaduslik ning meelelahutuslik pool on lõimitud ühtseks tervikuks.

Teemade esitamisel on rakendatud elamuslikkuse, kogemuslikkuse ja tegevuslikkuse  põhimõtteid. Ekspositsiooni kolmel korrusel leiavad kajastamist erinevad teemad.

I korrus. Jääaeg ja jää meie ajas. Seal on kesksel kohal elusuuruses mammutimulaažidega aatrium. Suursugusust lisab universumi, päikesesüsteemi ja Maa arengu lugu. Jääaegade tekke ja kulgemise teemat täiendavad eluslooduse ja inimese arengut tutvustavad ekspositsioonid ning jääaegse koopana kujundatud laste mänguruum. Omaette elamusliku osa moodustavad jää ja jääelamuste ruumid, kus tajutakse kõigi meelte vahendusel jää olemust.

II korrus. Jääaja jäljed Eesti pinnal. Sealne ekspositsioon tutvustab jääaja jälgi meie maastikes ja meie rahva vaimukultuuris. Keskseks osaks on jääajajärgne looduse arengulugu koos teadlaste uurimislugudega, mille “jutustamine” aitab külastajal lugeda ja mõista märke meie loodusmaastikel ja pärandkultuuris.

III korrus. Kas tulevik sõltub meist? See ekspositsioon vaatab tulevikku, mõtestades inimeksistentsi tänases päevas, inimtegevuse mõju ulatust. Ilmavaatluste temaatika seostatakse prognoosidega.
Kolme korruse temaatilisi mooduleid seob ühtselt kujundatud ning mängulisi lahendusi pakkuv programm Veeosakese teekond, mis võimaldab tunnetada seoseid elus- ja eluta looduses ning ajalises perspektiivis.

Keskus rajatakse projekti “Jääaja teemapargi kui atraktiivse loodusõppe- ja külastuskeskuse väljaarendamine” raames, mille elluviija on Tartu valla sihtasutus Saadjärve ja rahastaja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Euroopa regionaalarengu fondi meetmest “Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine”, mille eesmärk on muuta Eesti piirkonnad atraktiivsemaks ettevõtjate, investorite, kvalifitseeritud tööjõu ja külastajate jaoks, kõrvaldades arengupotentsiaali kasutamist takistavad tegurid ja arendades välja piirkonnale omased konkurentsieelised.

Ekspositsiooni rajab Ten Twelve OÜ, hoone ehitab AS Merko Tartu.

Koostööpartnerid ja toetajad: MTÜ Studio Viridis Loodusharidus, MTÜ Arheoloogiakeskus, Tartu ülikooli maateaduste ja ökoloogia instituut, Eesti Energia Kaevandused AS.

Ekspositsioonikavandi koostajad: Krista Keedus, Asta Tuusti. Teaduseksperdid: Lembi Lõugas, Tiit Hang, Siim Veski, Ivar Puura, Tõnu Pani, Ain Kallis.