Õppe kvaliteet ja kooli atraktiivsus on esmased

Einar Vallbaum
, Lääne-Viru maavanem
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Einar Vallbaum.
Einar Vallbaum. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Haridusreform on analoogselt haldusreformiga olnud viimasel kümnendil igal aastal teravalt esile toodud ja lahendust ootav teema. Et tegemist on komplitseeritud ja tundliku valdkonnaga, ei ole senini head lahendust leitud ning alles püütakse välja töötada sobivaimat mudelit valdkonna optimeerimiseks. Eelmisel aastal kerkiski üles nii kõrghariduse kvaliteedi tagamise kui gümnaasiumivõrgu jätkusuutlikkuse küsimus.



Rahvastiku vananemine iseloomustab kogu Euroopat. Kuid samavõrd probleemne on ka inimeste väljaränne ning kodupaigast lahkumine, tuues kaasa lisaks sotsiaalsetele kitsaskohtadele ka vajaduse finantskalkulatsioonideks ja teatud valdkondade optimeerimiseks.

Suur probleem on õpilaste arvu vähenemine väljarände ja rahvastiku vananemise tõttu, mis tingivad vajaduse hariduse korraldamise muutmiseks ning tõhusamate lahenduste leidmiseks. Üleriiklikult tehtud analüüsid näitavad õpilaste arvu vähenemise jätkumist keskkoolis või gümnaasiumis: 2004. aastal oli õpilasi 36 724 (Lääne-Virumaal 1556), aastaks 2016 prognoositud õpilaste arv on vaid 19 920 (Lääne-Virumaal 980). Ainuüksi 2011. aastal sündis meie maakonnas 59 last vähem kui aasta varem. Oleme Lääne-Virumaal seoses sellesama teemaga saanud kokku kooli- ja haridusasutuste juhtidega, oma ala spetsialistide ning asjaosalistega. Niivõrd pikaajalise mõjuga plaani puhul peab olema võimalus kõigil kaasa rääkida ning jagada olulist informatsiooni.

Ratsionaalselt võttes on gümnaasiumivõrgu korrastamise idee ju loogiline ja mõistetav, emotsionaalselt ei suudaks aga keegi meist leppida kergekäeliselt olukorraga, et kodu lähedal asuv kool pannakse kinni või liidetakse mõne teisega.

Haridusministeeriumi idee koolivõrku korrastada ei ole midagi uut. Tehtud on palju eeltööd, analüüse ning tutvutud võimaluste ja teiste riikide praktikaga. Aasta algusest kohtuvad ministeeriumi esindajad ka maakondade esindajatega, arutamaks gümnaasiumivõrgu korrastamist ning võimalust viia gümnaasiumide juhtimine riigi kätte. Tegemist on ühe prioriteetse valdkonnaga, milles nähakse vajadust kohanduda tegelikkusega ja võimalust kulusid optimeerida.

Gümnaasiumiharidust tuleb reformida, kuid seda viisil, et oleks tagatud õppe kvaliteet ja keskhariduse tase ei kannataks. Mida ühtsemad need seisukohad saavad, seda jätkusuutlikum ja ühtsem on ka valdkond ning maakond.

On igati mõistetav, et gümnaasiumi elukohalähedus on paljudele väga oluline. Selle taustal ei saa aga alahinnata hariduse kvaliteeti ega kvalifitseeritud personali olemasolu. Igasse kooli ei jagu vastava väljaõppega spetsialiste ning pikas perspektiivis ei soovi keegi meist, et gümnaasiumis õpetaksid ainet mitte valdavad pedagoogid.

Senised kahtlused õpilaste maakonnast lahkumise kohta seoses võimaliku koolide sulgemisega on esialgu vaid prognooside ja arvamuste tasemel. Praeguses karjääriühis­konnas taotletakse parimat haridust ning gümnaasiumi valikul lähtutakse ennekõike õppe kvaliteedist ja võimalustest, mitte alati kodupaiga lähedusest. Seega on minejatel käed vabad ka praegu. Küsimus on pigem selles, et iga kool peaks hea seisma õppe parima kvaliteedi eest, et ka teiste piirkondade lapsed sooviksid saada osa neis pakutavatest ainetest ja võimalustest. Kui kool kardab õpilaste lahkumist teistesse maakondadesse ja koolidesse, siis esmajoones tuleks küsida endalt, millest tuleneb selline ebakindlus ning kuidas olukorda kvalitatiivselt muuta.

Möödunud aasta lõpus toimunud arutelude käigus ootasin, et keegi tuleks välja üleskutsega teha maakonda omanäoline ja atraktiivne kool, kuhu ei taheta tulla mitte ainult lähiümbrusest, vaid kõikjalt üle Eesti. Suunda näitab siin Kadrina keskkool insenerihariduse alustega, Kunda väärt algatus merendusklassi näol kahjuks soikus. Kas pole mitte just Rakveres kui Eesti väikseimas kutselise teatriga linnas soodne pinnas, et arendada gümnaasiumis teatrisuunda, nii et see pakuks huvi ka teiste maakondade noortele? Miks ei võiks näiteks Rakvere reaalgümnaasium kanda sama kvaliteedimärki mis Tallinna või Tartu reaalkool? Murranguline aeg nõuab koolijuhtidelt lisaks pedagoogilistele teadmistele ka ettevõtja mõtlemist, et oma kooli n-ö turundada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles