Heategu ja sport võitsid

Lääne-Virumaa aasta teoks valis rahvas Uhtna kooli algatuse koolivend Davidi abistamiseks ning isikuteoga pälvis esikoha kahevõistleja Kaarel Nurmsalu juunioride kahevõistluse ja suusahüpete MMil kolme pronksmedali võidu eest.

Eile anti Porkuni uues koolimajas – mis oli ühtlasi ka üks nominente – pidulikult üle Lääne-Virumaa 2011. aasta teo auhinnad. Valida oli kümne organisatsiooni teo ja kuue isikuteo vahel, mida esitasid ning hindasid läänevirulased. Kokku osales hääletusel nii kirja- kui veebi teel ligi 1100 inimest.

Isikuteoga kogus kõige enam hääli kahevõistleja Kaarel Nurmsalu, kes 2011. aasta algul Otepääl peetud juunioride maailmameistrivõistlustel suusatamises võitis kaks pronksi kahevõistluses ja ühe pronksmedali suusahüpetes. Auhinda tuli vastu võtma sportlase isa Toomas Nurmsalu, kuna poeg oli parajasti võistluste tõttu eemal.

“Ükski autasu ei tule nii õigel ajal ja nii raskel ajal kui see siin praegu,” märkis Toomas Nurmsalu.



Organisatsiooni tegudest hindasid hääletajad kõige enam Uhtna põhikooli heategevuslikku algatust liiklusõnnetusse sattunud koolivend Davidi abistamiseks, kel oli unistus saada oma tuba. Unistuse täitumiseks korraldati heategevuskontsert ja laat, kus olid müügil laste enda meisterdatud asjad, lisaks veel heategevuslik loterii, mille tulu läks samuti Davidi toetusfondi.

Uhtna põhikooli õppealajuhataja Sirje Rebane ütles auhinda vastu võttes, et tegelikult ei ole see mitte ainult Uhtna ja Sõmeru koolipere tegu, vaid kogu Eesti aasta tegu. Nimelt reageerisid üleskutsele väga paljud inimesed ja ettevõtted üle Eesti ning kogunes ligi 22 000 eurot.

“Inimesed hoiavad väga kokku, igast Eesti nurgast tuli abipakkumisi. Mäletan, kui Uhtna naisseltsi inimene küsis, et Margit, mis sa siis teed, kui kontserdiga tuleb ainult 200 eurot. Ütlesin, et ei ole sellele mõelnud, aga ma olen kindel, et saame 3000 eurot – see oli meie algne eesmärk, ja mõtlesin, et kui ka ei saa, siis teeme aga järgmise kontserdi kuni summa on koos,” rääkis Uhtna põhikooli sotsiaalpedagoog Margit Licht­feldt.

“Ei osanud arvata, et see nii suureks paisub, mõtlesime algul oma koolide keskselt,” ütles Sõmeru valla haridusspetsialist Ia Müür.

Sotsiaalpedagoogi sõnul läheb Davidil praegu kenasti, ainult koolis oleks vaja veidi rohkem pingutada. “Pere on remontimas korteri teist poolt, ema on väga rahul ja ka pere teised lapsed on väga tublid,” lisas Margit Lichtfeldt.

Davidi heaks korraldatud ettevõtmine oli üks suuremaid, kuid väiksemaid heategevusaktsioone tehakse Sirje Rebase sõnul koolis jätkuvalt.

“Kui varem on aasta teona esile tõstetud mõnda suursündmust või valminud objekti, siis seekord eelistas rahvas etteantud kandidaatide hulgast heategu. Tahaks uskuda, et see on mõnes mõttes nagu aja märk, sest tulemustele ja kasumi tagaajamisele orienteeritud maailm on kokku kukkumas ning üha enam pannakse tähele inimlikke omadusi, kus esile kerkivad kaastunne ja hoolivus. See tegu ise ja selle teo hindamine näitavad, et kaua kestnud heategude defitsiidist ei saa enam rääkida ning kaasinimesi aidates muutumegi ise järjest paremaks,” märkis Virumaa Teataja peatoimetaja Aarne Mäe.

Isikutegude kategoorias sai teise koha Viivi Voorand laste jõululauliku “Päkapikuaja lauluraamat” väljaandmise eest ning kolmanda koha Tiiu Tikkerber opereti “Haljal aasal” lavale toomise eest.



Tunnuskirjad said veel Lembit Keerus monograafilise teose “Kiltsi mõis” väljaandmise eest, Rein Pärs Muuga suurfarmi rekonstrueerimise eest, Priit Rätsep motokrossis tehasetiimi murdmise eest.

Organisatsiooni teo hindamisel pälvis teise koha Porkuni koolihoone ehitamine ja kolmanda koha Marko Torm ööjooksu korraldamise eest. Tunnuskirja teenisid ka Arukse jahikompleksi valmimine, Haljala lasteaia rekonstrueerimine, Ubja vaba aja keskuse reno­veerimine, Vanalinna kooli asutamine Rakveres, Vihula mõisa vesiveski taastamine ja mõisakompleksi arendamine, kaitseliidu maja renoveerimine, Võ­supere lasteaia-külakeskuse ehitamine.

Lääne-Virumaa aasta teo valimisi korraldasid üheksandat aastat järjest Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja ajaleht Virumaa Teataja. Uued teod on juba tegemisel ja Virumaa Teataja kutsub üles märkama ja tunnustama teiste ettevõtmisi mitte ainult konkursi jaoks, vaid iga päev.