Rakke vallavanem Andrus Blok rääkis, et riik on Rakke vallale eraldanud tänavu tasandusfondist umbes 35 000 eurot ja hariduskuludeks 15 000 eurot mullusest vähem. Mõlemas valdkonnas on üha vähem raha saadud juba mitmendat aastat järjest.

Vallajuhi hinnangul tähendab niisugune suhtumine seda, et lõpuks ei olegi maal võimalik koole pidada ja lastel kodukoha lähedal koolis käia. “Tundub, et riik tahabki vallad panna olukorda, et nad peaksid koole sulgema hakkama. Kokkuhoiu hulluses ei nähta enam lapsi ega mõelda inimeste heaolule.”

Kuigi koolide jaoks on aasta-aastalt vähem raha eraldatud, tuleb ikkagi koolimaju kütta, klassikomplekte pidada (olenemata sellest, kas seal on 15 või 20 õpilast), õpetajatele palka maksta.

Andrus Blok tõdes, et ta ei suuda seletada ega mõista ka tasandusfondist eraldatud summade suurt langust. “Ühtepidi võib ju aru saada, et elanike arv on ehk vähenenud, aga samas peame ju teenuseid ikka pakkuma,” sõnas Blok.

Kui tulumaksu laekub veidi paremini, tõmbab ka riik toetussummasid kokku, mis tähendab, et omavalitsustel ei ole võimalik enam investeerida elukeskkonna parandamisesse ja taristusse, vaid tulud tuleb suunata jooksvate kulude katteks.

Laekvere vallavanem Aarne Laas ütles, et eelmise aastaga võrreldes on riik kokku vallale eraldanud ligikaudu 24 000 eurot vähem, mis on väikese valla jaoks väga suur summa. “Meil on päris keeruline eelarvet tasakaalu saada,” märkis Laas ja arvas, et valla allasutuste eelarveid tuleb kärpida, sest muud võimalust ei ole. Ilmselt tulevad kärped isegi suuremad kui mullu.

Tasandusfondi jagamise aluseks on keeruline valem, kuid vallajuhi hinnangul ei ole jaotus päris õiglane. “Tegelikult on ju viimasel kolmel aastal tulumaksu ikkagi väga viletsalt laekunud,” tõi ta välja ning lisas, et näiteks Pärnu linna tasandusfondi rahasummad on oluliselt suurenenud. “Ma ei usu, et Pärnu linna olukord oleks kuidagi halvem,” arutles Laas.

Tapa vallavanem Alari Kirt ütles, et riigi eraldatav haridusraha vähenes võrreldes mullusega 92 576 eurot. “Piltlikult öel­des on see ühe põhikooli õpe­tajate aastapalga jagu, mis tuleb meil oma eelarvest leida,” selgitas Kirt. Vallal tuleb majandada kaht gümnaasiumi Tapal ning Lehtses ja Jänedal tegutsevaid põhikoole.

Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Rannar Vassiljev lausus, et tasandusfondi laekumised vähenesid kõigis sealt raha saavates Lääne-Virumaa oma­valitsustes peale Rakvere linna ja Viru-Nigula valla.

“Peamiseks põhjuseks on elanike arvu vähenemine, mis on üks tasandusfondi mõjutegur,” sõnas Vassiljev ja lisas, et tulumaksu laekumine oli mullu võrreldes eelneva aastaga kerges plussis ja see mõjutas samuti summat. Sotsiaaldemokraadid tegid Vassiljevi sõnul sügisel riigieelarve lugemisel riigikogus ettepaneku suurendada omavalitsustele laekuva tulumaksu osakaalu ja tasandusfondi, et alustada kunagiste kärbeteeelsete tasemete taastamisega, kuid seda koalitsioon ei toetanud.

Eesti Maaomavalitsuste Liidu (EMOL) esimees Jüri Landberg sõnas, et summad ei ole veel päris lõplikud, sest tasandusfondi määrus on kinnitamata. “Haridusraha osa on läbi rääkimata ja kõik on veel lahtine,” kõneles Landberg, täpsustades, et praegu ei tea veel keegi, mil moel haridusele eraldatav raha jagatakse. “Rahandusministeeriumist arvati, et selgus saabub paari nädala jooksul,” lisas ta.

Landberg kinnitas, et mida paremini laekub omavalitsusele tulumaksu, seda vähem saab see raha tasandusfondist. “Samas ei arvesta paljud tasandusfondi sisse pandud komponendid paraku praegust inflatsioonitempot,” tõdes EMOLi esimees.