Improvisatsiooniteater ilmub Rakverre

Inna Grünfeldt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hetk improvisatsiooniliselt sündivast lavastusest.
Hetk improvisatsiooniliselt sündivast lavastusest. Foto: Liina Soosaar

Rakvere Teater esitleb improteatrit: 8. veebruaril kell 19 etendub väikeses saalis “Impropositiiv”, millega Eesti Improteater teeb oma esimese avaliku esinemise Rakveres.

“Improvisatsiooniteater on teater ilma käsikirjata. Laseme stseenidel sündida siinsamas ja praegu, publiku silme all ja vaid iseendi loomevõimele lootes. Publiku ülesandeks saab artiste inspireerida ja määrata, kellest või kus või millise pealkirjaga stseene ning näitemängu näha tahavad. Loomulikult vajab selline teatritegemise viis eriettevalmistust, sest näitlejad võtavad nüüd ju ka näitekirjaniku ja lavastaja vastutus,” selgitas Improteatri näitleja Rauno Kaibiainen.

Hiljaaegu juhtus Tartus toimunud etendusel nõnda, et sooviti näha elu Rakveres. “Muidugi oli laval võimalik näha Rakvere üht sümbolit Tarvast ning tema tegemisi, turistide seas armastatud Aqva Spas pakutavaid lõõgastumis võimalusi, tuliseid arutlusi linnavalitsuses, ning vanapaari vanadekodus “Kuldne Sügis“ samuti ei puudunud Toomas Suuman, Eduard Salmistut, Inna Grünfeldt, Andres Jaadla,” tõi Kaibiainen näite, kuidas lavalugu sünnib koostöös vaatajatega.

Improvisatsiooniteatril on pikk ajalugu. Teatriimprovisatsioonil põhines näiteks sajandeid rahva meelt lahutanud commedia dell`arte. Peale mängulise teatriimpro taasavastamist antakse igal õhtul sadu improviseeritud etendusi lavadel Euroopast Ameerika ja Austraaliani.

Sellise, läbinisti kohapeal sündiva ja igal õhtul uue nime ja sisu saava etenduse koostamise meetodi põhiprintsiibid pani kokku Viola Spolin (USA), neid arendas ja tegi maailmakuulsaks Keith Johnstone (Kanada). “Impro on igasugusest autoritaarsusest ja hierarhilisest suhtest vaba ja vaid artistide koostöövõimest juhitud teatrilooming.,” rõhutas Kaibiainen

Eestis juurdunud vene režiiteatri traditsioonidest erineb improvisatsiooniteater oma suhte poolest publikusse ning tõstab lavastajateatris vaid proovisaali seinte vahele jääva improviseerimise publiku ette, kus see saab etenduse põhiosaks.

“Tänapäeval, digitaalmeedia ajastul ei võistle vaatemänguliste piltide loomisel puust ja papist teatrilava niikuinii kinoga, seega on teatrivaatajate ühine kujutlus see areen, kus mistahes etendus toimuda võib. Kuidas kujutletud maailmu näitlejaoskuste abil loetavalt esitada, saab improteatri meisterlikkuseks,” selgitas näitleja.

Eesti Improteatri projektirühm alustas 2009. aastal etendusega “Katusel kollane kass”. ,2010 aasta improteatri individuaalvõistlus kandis nime “Improgress”, seejärel oli võimalik hüvasti jätta Eesti krooniga etenduses mille üldloosungiks oli “Jää hüvasti, Eesti kroon...”. Järgnevalt tõi impro-trupp vaatajate ette enneolematu kahevaatuselise kohapealsündiva “ImproMuusikali”. 10. oktoobrist naerutab Improteater oma publikut etendusformaadiga “Impropositiiv”.

Eesti Improteatrisse kuuluvad Rednar Annus, Erki Aule, Mairi Jõgi, Rauno Kaibiainen, Merilin Kirbits, Maarika Mesipuu, Kati Ong ja Maarius Pärn. Peale näitlejate on trupis muusikud Tarvo Krall (klahvpill), Rein T. Rebane (kitarr) ja Indrek Liit (akordion). Valgustajad on Martin Makarevitš ja Mario Saarik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles