Pühapäeva hommikul langes Jõgeva ilmajaamas termomeetri näit –35 kraadini ja see on Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) valvesünoptiku kinnitusel selle talve ametlik külmarekord, kirjutas postimees.ee. Kuigi laupäeva hommikul oli Tudus asuvas ilmavaatlusjaamas 35,7 külmakraadi, ei läinud see ametliku rekordina kirja.

EMHI ilmavaatluste osakonna juhataja Külli Loodla rääkis, et Tudu ilmavaatlusjaam pandi püsti alles novembri lõpus ja paralleelmõõtmisi pole seal veel tehtud, mistõttu ei ole jaama n-ö ametlikuks ilmajaamaks tunnistatud. Samas on Väike-Maarja ilmajaama kasutuses suurem väljak ja sealseid tingimusi arvestatakse ka rahvusvahelises andmevahetuses.

Loodla märkis, et kui Tudu jaamas jõutakse ühel hetkel paralleelmõõtmisteni, siis loodetavasti saab sellest Eesti piires aktsepteeritud jaam.

Lääne-Virumaa ainukeses põhijaamas, Ärina külas asuvas Väike-Maarja meteoroloogiajaamas mõõdeti selle talve kõige madalam temperatuur samuti 5. veebruaril, mil termomeetri näit langes kuni –32,6 ºC.

Meteoroloog-tehnik Eve Lõomets ütles, et kindlasti oli külmemaidki kohti piirkonnas, näiteks Äntus või Vaos on temperatuur vahel kümme kraadi madalam võrreldes sellega, mis meteoroloogiajaamas mõõdetakse ja ametliku teabena kirja läheb.

“Me ei otsi mööda küla, kellel külmem oli,” lausus Lõomets ja lisas selgituseks, et temperatuuride erinevusel mängib rolli asukoha kõrgus merepinnast – Ärina küla meteoroloogiajaam paikneb kõrgemal, Väike-Maarja alevik madalamal. “Ja madalamad kohad tõmbavad külma ligi, sest külm surub ennast allapoole.”

Samamoodi näitavad autode termomeetrid tavaliselt suuremaid külmakraade, sest termomeetri andur on madalamal. Adekvaatse info saamiseks asub meteoroloogiajaama termomeeter vaatlusplatsil maapinnast kahe meetri kõrgusel, nagu see ilmajaamades on ette nähtud.

Asustusest eemal ja keset lagedat platsi paikneb meteoroloogiajaam sihilikult, et saaks täpsemaid andmeid ilmastikust, nii tuule kiiruse kui udu kohta.

Väike-Maarja meteoroloogiajaamas mõõdab süsteem kõik temperatuurid digitaalselt.

Vaid juhul, kui mingil põhjusel süsteem ei toimi, käiakse vaatlusplatsil iga tunni tagant näite vaatamas. Lõometsa sõnul tuleb seda siiski väga harva ette.