Sada aastat on läinud lennates

Eva Klaas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alma Käär
Alma Käär Foto: Arvet Mägi

Täna oma 100. sünnipäeva tähistav rakverlanna Alma Käär pakatab elurõõmust. Soliidsest east hoolimata ei ole ta kaotanud huumorisoont, saab hakkama kõigi igapäevaste toimingutega ning armastab väga suhelda.

Pansionaadis Kuldne Sügis elav Alma Käär loeb reporteri ja fotograafi saabudes parajasti Virumaa Teatajat – ta tahab ikka kodukandis toimuvaga kursis olla. Rõõmsa naeratuse saatel räägib naine, et ta kohe ei tea, kuidas neid aastaid nii palju mööda on läinud.

“Tunnen ikka, et olen noor veel. Seda ma küll ei ole mõelnud, et olen nüüd vana, mis must saab,” naerab juubilar.

Veel viis aastat tagasi elas ta omaette viiendal korrusel asuvas korteris ning linnaskäigud olid tavalised.

“Olen palju reisinud, ekskursioonidel käinud, sõitnud küll lennuki, laeva, aga ka hobuse ja jalgrattaga,” pajatab ta lõbusalt.

Alma Käär ütleb, et haiglas on ta oma elu jooksul olnud ainult ühe korra – siis, kui sünnitas tütre. Polikliinikus on muidugi tulnud käia, aga tervisel pole viga siiani. Ainult kuulmine on veidi kehv. “No eks ma natuke viletsamaks ikka olen jäänud, väsimus võtab vahel oma,” tunnistab naine.

Alma Käär loeb meeleldi ja vaatab televiisorit. Kõik igapäevatoimetused, olgu see siis voodi tegemine, enda või ka väiksemate riideesemete pesemine, teeb naine ise. “Oleme neljakesi toas, meil siin omad jututeemad ka,” sõnab ta.

Alma Käär räägib, et elutempo on kiire olnud, ei olegi olnud aega vanuse peale mõelda.

Eluaeg on ta teinud lihtsat tööd: noorelt toateenijana, pikka aega karusloomakasvatuses, siis matusebüroos. Aga eks väiksemaid tööotsi on olnud teisigi.

Tütar Maie Kõomägi, kes elab Soomes ja külastab ema vähemalt kord kuus, ütleb kõrvalt, et veel kaheksakümneaastaselt tegi ema pärgi.

Alma Käär on sündinud Mõdrikul ning oli üheksa-aastane tüdruk, kui Rakverre elama tuli. “Hädaohud ja valud, kõike on olnud, aga need on mööda läinud,” sõnab ta ning leiab, et elu on ikka tegelikult väga ilus olnud.

Hooldekoduteenuseid pakkuva pansionaadi Kuldne Sügis juhataja Silvi Köögi sõnul Alma ei virise ega nurise. “Kui tal on midagi vaja või mõni mure, siis ta tuleb ja räägib,” lausub Köök. Ja otsekohene on vanaproua ka: oma seisukohad ütleb välja, meeldigu see siis teistele või mitte. Aga ei mingit tagarääkimist. Silvi Köök jutustab, et Alma-proual on ikka väga hea tervis ning ta tahab, kui on võimalik, kõik ise ja seejuures väga hästi teha. Naisel käib ka külalisi ning talle meeldib suhelda.

Tütar Maie Kõomägi ütleb, et ema on alati olnud positiivse ellusuhtumisega ja energiline, kuigi alati ei ole tal kerge olnud: mees jäi sõjakeerises kadunuks ning keerulistel aegadel tuli tütart üksi kasvatada.

Alma Kääril on üks laps, üks lapselaps – teine on kahjuks manala teele läinud – ja üks lapselapselaps.

Aastavahetuse seisuga oli siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel Eestis 140 inimest, kes on vanemad kui 100 aastat. 1912. aastal sündinud inimesi elas Eestis aastavahetuse seisuga 89. Eesti vanim elanik on Raplamaal elav 108aastane naine. Rakveres elav Elfriede-Helene Kukk, kes 5. märtsil saab 107aastaseks, on vanuselt kolmas Eesti elanik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles