Tapa ajateenijad ootavad paraadi pikisilmi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi ligi 10 tonni kaaluvad 155mm haubitsad on võimelised tänu Volkswagen “Põrnika” mootorile ka omal jõul manööverdama, näeb paraadil neid veokite taha haagituna.
Kuigi ligi 10 tonni kaaluvad 155mm haubitsad on võimelised tänu Volkswagen “Põrnika” mootorile ka omal jõul manööverdama, näeb paraadil neid veokite taha haagituna. Foto: Marina Loštšina

Ettevalmistused järgmisel nädalal Tartus toimuvaks paraadiks on Tapa väeosas täies hoos: õhutõrjujad ja suurtükiväelased tahavad oma väeosi Eesti rahva ees esindada kõige paremal viisil.

“Jätke meelde, et presidenti te ei tervita,” loeb õhutõrjepataljoni patareiülem kapten Taavi Talunik ajateenijatele sõnad peale.

“Aga kas lehvitada võib?” kõlab ühe sõdurpoisi küsimus, mis ajab ülejäänud naerma.

“Ei, ka seda ei tohi teha,” vastab Talunik muiates, annab kõikidele käsu autode peale minna, et õhutõrjepataljoni paraadiproov Tapa lennuväljal jätkata.

Kui kaadrikaitseväelaste jaoks on paraad ja selleks valmistumine küll väga tähtis tegevus, kuid siiski igaaastane rutiin, siis ajateenijate puhul on tegemist ainulaadse auväärse võimalusega.

“Väga uhke tunne on. Vaatama tuleb palju tuttavaid, sõpru ja tütarlapse perekond,” rääkis Tartust pärit nooremseersant Kristo Fedoritš ja lisas, et kõikidele tahaks küll lehvitada, aga tuleb ennast tagasi hoida ja korrektseks jääda. “Ma ütlen neile, kus ma olen, näitan autot ja käsin kõigil õigele poole minna,” lausus ta.

Fedoritši arvates on ülesanne, mille paraadil osalemine erialaväeosadel püstitab, mõnevõrra keerulisem kui võrrelda seda jalgsi marssivate üksuste omaga. “Marssimist oleme ajateenistuse jooksul tuhandeid kordi harjutanud, see on sisse drillitud, autodega liikumine on aga märksa keerulisem väljakutse. Aga me saame sellega hakkama,” kõneles ta.

Noormehe teenistuskaaslased, Lääne-Virumaalt pärit nooremseersandid Raido Remmelgas ja Gert Leppik leidsid, et ajateenistuses on nad juba praeguseks mitme kogemuse võrra rikkamaks saanud. Paraadil osalemine lisab veel ühe. “Eks joondumine on kõige keerulisem, tuleb käemärgid selgeks teha. Kõrvalautos olijatele ei saa öelda, et nüüd hakkame kiirendama või aeglustama, seepärast tuleb käed kasutusele võtta. Aga proovil oli näha, et koostöö sujub, nii et paraadil esineme eeskujulikult,” lubasid noormehed paraadil õhutõrjujaid parimast küljest näidata.

“Teisipäeval toimunud ot­se­laskmised 122 mm haubitsatest läksid igati korda. Olen kindel, et laskmistel ennast hästi näidanud üksus saab ka paraadil pataljoni esindamisega hästi hakkama,” rääkis suurtükiväepataljoni ülem major Vahur Kütt.

Kokku osaleb paraadil kuus 122 mm haubitsat, üks nendest on haagitud auto külge, mille roolis istub Lääne-Viru noormees Kristjan Uist. “Autoga peab hea side olema, seda enam, et haubits taga on, aga ma olen kindel, kõik läheb hästi,” lubas ta anda endast parima.

Tema kolleegi, Tartust pärit reamehe Vahur Tambaumi jaoks on kodulinnas toimuv paraad väga tähtis – sama teed pidi sadu kordi sõitnud noormees jätab meelde just vabariigi aastapäeva teekonna. “Ma olen kindel, et kui oled ajateenistuses, siis tuleb maksimum võtta – käia igal pool, võtta kõikidest üritustest osa. Olen uhke, et ­minu maksimum on suurem kui paljude teiste oma,” kõneles ta.

Nooremseersant Erik Vares on suurtükiväepataljonis 155 mm haubitsa meeskonna ülem. Tartust pärit noormees pühendab paraadil osalemise oma vanematele. “Samal päeval on minu vanematel pulma-aastapäev, usun, et nad on uhked, nähes oma poega paraadil. Nii saan neile ilusa kingituse teha,” selgitas ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles