Rakvere teater kutsub kive tooma

Inna Grünfeldt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
RannakKivid .
RannakKivid . Foto: Meelis Tomson

Rakvere Teater avati vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 1940. aastal aktuse, kontserdi ja pitsballiga. Nagu vabariik, sündis ka teatrimaja inimeste ühisel jõupingutusel. Ühed esimesed kivid teatriehituse talgutele tõi hobuse ja vankriga Rägavere talunik Jakob Allas juba 27. jaanuaril 1929. aastal.

Nüüd ootab kive Margus Kasterpalu lavastus “Isade maa”, mis esietendub 3. märtsil Rakvere Teatri väikses saalis. Teater kutsub üles tooma munakive läbimõõduga 5-15 cm. Kivid saavad osaks „Isade maa“ lavast, nad palistavad randa ja silmapiirile kaduvat teed, nendega tekivad helid, mis on isamaa hääleks.

Teatrile annetatud kive näeb 22. veebruarist 1. märtsini Rakvere Teatri suure maja kohviku fuajees, edasi rändavad aga „Isade maale“. Peale viimast etendust viiakse kivid Käsmu õnnekivi kuhilasse.
Kivide toomiseks võta palun ühendust kristo@rakvereteater.ee või tel 32 95 443 või jäta kivid Rakvere
Teatri kohvikusse. Kive saab tuua ka edaspidi, võttes need etendusele kaasa.

Margus Kasterpalu lavastus “Isade maa” põhineb August Gailiti kahel romaanil, mille teemaks on võitlus isade maa eest. Piirsituatsioonides avalduvad inimeste olemuslikud jooned - hoolivusest ja sügavast empaatiast kuni argpüksluse ja julmuseni.

“Isade maas” on sellises äärmuslikus olukorras Vabadussõjas lahingukäsku ootavad sõdurid ja romaanis “Üle rahutu vee” Rootsi siirduva põgenikepaadi reisijad. Nendes lugudes avaldub lisaks jutustaja olemusele kogu Eesti iseseisvuse saavutamine ja kaotamine, millele Gailit leiab tuhandete lootusekiirtega lõpu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles