Karl Ernst von Baer ei olnud lihtsalt üks järjekordne mõisnik. Temale võlgneme tänu imetaja munaraku avastamise ja palju muu eest, mis tänapäeva arstiteadust ja teisi teadusi on suuresti edasi aidanud. Sama meelt ollakse ka Lasila põhikoolis, kus tähistati sel nädalal väärika mehe 220. sünniaastapäeva.
Karl Ernst von Baer kui arst, bioloog, anatoom, antropoloog ja embrüoloogia looja sündis 28. veebruaril 1792. aastal. Nüüd, 220 aastat hiljem, meenutati Baeri ja tema tegusid Lasila koolis Baeri-teemalisel nädalal, milleks valmistumine algas kooli ajalooõpetaja Tiina Mesi sõnul juba sügisel.
Selleks, et suurmehe sünnipäevanädal talle vääriliselt mööduks, olid õpilased koos õpetajatega meisterdanud Baeri-teemalisi järjehoidjaid, joonistanud ajaloolisest isikust portreesid ning kirjutanud talle kirju. Kõige sellega said õpilased tutvuda igal vahetunnil Baeri tornis. Näitus kandis pealkirja “Karl Ernst von Baer sõnas ja pildis”.
Ülespaneku üheks huvitavamaks eksponaadiks olid kahtlemata tuulekellana riputatud vilditud munad, mis sümboliseerisid Baeri avastatud munarakku. Igas n-ö Baeri munakeses oli peidus ka üks hea mõte.
Lisaks näitusele said õpilased kaasa lüüa huvitavale kas-küsimustikule vastamisel ja ristsõna lahendamisel, kõik muidugi sünnipäevalise eluloolistel teemadel. Nii oli võimalik kontrollida oma teadmisi Baeri 1814. aastal kirjutatud raamatu “Eestlaste endeemilistest haigustest” sisu kohta.
Kuigi Baer raamatu põhjal eestlastest kui maarahvast eriti hästi ei arvanud, kirjeldades eestlasi harimatute, vaesuses ja mustuses elavate inimestena, olid küsimustikud siiski põnevalt ja lustakalt koostatud.
“Eestlased on õige aplad. Juba lapseeast peale topitakse kõht liialt täis ja venitatakse välja,” väidab Karl Ernst von Baer oma raamatus.
Kogu Baeri-nädalat aitasid suurepäraselt korraldada ka kooli 6. klassi õpilased, kes on õpetaja Tiina Mesi juhendamisel suurmehe eluloole ja tegemistele keskendunud juba alates sügisest. Nii said õpilased Baeri torni üles riputatud stendidega tutvuda just nimelt kaasõpilastest giidide juhendamisel, kes oma ülesandega ideaalselt hakkama said.
Giididena tegutsenud 6. klassi tüdrukute Kelly ja Anu sõnul on Baeri elulooga tutvumine olnud huvitav ning kooliski käimine sujub mõnusamalt, kui oma koolist ja sellega seotud ajaloolistest isikutest enam teada.
Lisaks on tüdrukute sõnul muidugi oluline ka see, et giididena saavad nemad omi teadmisi teistega jagada. Nii on paljude koolikaaslaste silmaring Karl Ernst von Baeriga seoses märksa laiem kui varem, mil teati enamasti vaid seda, et Baeri pilt oli Eesti vabariigi kahekroonisel.
Kooli õppealajuhataja Merle Eberhardi ütluste kohaselt on Lasila koolis Baeri sünnipäeva ikka igal aastal meeles peetud, kuid nii suurejooneliselt nagu sel aastal seda varem tähistatud ei ole. “Sel aastal oli tegemist ka juubeliga, see vääris suuremat tähelepanu,” märkis õppealajuhataja.
Tema arvates on oluline Baeri traditsiooni Lasilas elus hoida, sest tegemist on ikkagi Piibe mõisas sündinud ja selles mõttes justkui oma suurkujuga.
“Pealegi tulevad igal aastal kooli uued õpilased, kes K. E von Baeri nii hästi veel ei tunne,” lisas Eberhart.