Vinni mägede kaitseks asuti koguma allkirju, sest kohalikud kardavad, et kaevandustegevus mõjub piirkonnas keskkonda kahjustavalt ning hävitab lõplikult ajaloolised mäed.
Ajalooliste Vinni mägede kaitseks asuti allkirju koguma
3. märts 2012, 19:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mägede kaitseks allkirjade kogumist alustanud Vana-Vinni küla elanik ja koduloouurija Kalju Vaga rääkis, et Vinni mägede puhul on tegemist ajalooliste mägedega, mis hakkasid kaduma Nõukogude ajal, kui asuti raketibaasi ehitama. Kuigi fosforiidisõja ajal kaevandamine peatati ja asukoht kuulutati veekaitsealaks, jätkati tegevusega 2007. aastal. Tänaseks on mäest järele jäänud vaid üks osa, mille kadumist kohalikud kardavad.
Piirkonnas tegutseb praegu kaks kruusakaevandust. Keskkonnaameti kinnitusel väljastas Lääne-Virumaa keskkonnateenistus ASile Lemminkäinen kaevandamisloa Haava karjääris kehtivusega kuni 16. mai 2014. Nimetatud kaevandus jääb Rakvere valda ja Lemminkäinen Eesti mäetööde osakonnajuhataja Heini Viilupi sõnul nemad mäe kaevandamisega ei tegele. “Tegemist on vana mahajäetud karjäärialaga, kus tegevust jätkatakse. Vanas karjääris jätkamine on mõistlikum ja keskkonnale ohutum,” selgitas Viilup.
Haava II kruusakarjääris kaevandamiseks andis Lääne-Virumaa keskkonnateenistus loa OÜ-le Midam kehtivusega kuni 3. märts 2023. Midam OÜ aga tegeleb mäe kaevandamisega.
Just see teebki kohalikud mõtlikuks. Praegusest kaevandusest vähem kui kilomeetri kaugusel asuvad Kaido (perekonnanimi toimetusele teada) majapidamine ja maad. Mäe osani, mille suunas OÜ Midam kaevandamisega liigub, on mehe majast 300 meetrit. “Kui nad nüüd edasi kaevavad ja mägi üldse maha võetakse ...,” muretses mees, kes on peale lumerohkeid talvi kahel viimasel kevadel olnud hädas tema maadele tungiva suurveega. Õnneks maja ei ole veel ohus olnud, aga mesipuid pidi ta, kalamehesäärikud jalas, läbi vee vaatamas käima.
“Kui mesipuud saaks veel ära viia, siis metsa tegemine kevadel on võimatu,” oli mees nõutu. Et kevadine suurvesi on tingitud just kaevandustegevusest, ei julgenud Kaido siiski väita.
Kalju Vaga aga kardab, et igasugune kaevandustegevus on keskkonnakahjulik. “Jupri oja, mis enne kulges läänepoolset mäekülge mööda, on kaevandustegevuse tõttu läinud kaevandusse sisse ja vesi tungib küla poole ning ohustab küla,” tõi mees ühe näite ning rõhutas, et vaja oleks uuringuid keskkonnamõjude kohta.
Heini Viilup ütles, et Jupri oja jääb kaevandustest piisavalt kaugele ja kaevandustegevus vee liikumist kuidagi mõjutada ei tohiks.
Keskkonnamõju hindamist keskkonnaameti väliskommunikatsiooni spetsialisti Irmeli Karja sõnul piirkonnas läbi ei viidud, sest kõikidel juhtudel seda tegema ei peagi.
“Keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seaduse kohaselt on olulise mõjuga tegevus pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, mille korral tehakse keskkonnamõju hindamine. Haava karjääri mäeeraldise pindala on 3,44 hektarit ja Haava II kruusakarjääri mäeeraldise suurus on 3,8 hektarit,” selgitas Irmeli Karja.
Vinni mägedest veel alles oleva Kõrgemäe võimalik kadumine teeb aga murelikuks Kalju Vaga, sest mäed on ajalooline osa Vana-Vinni külast, kuid ametlikest dokumentidest on andmed mägede kohta kaduma hakanud. Näiteks 2008. aastal kehtestatud Vinni valla arengukavas ei mainita Vaga sõnul ei Vinni mägesid ega karstialasid.
Et säilitada viimane osa mäest, soovib Vaga kevadel koos muinsuskaitseametiga seda uurima asuda ning otsida võimalikku muinaslinnuse kohta.
Midam OÜ juhataja Peep Veevo ütles, et ta on küll tuttavate kaudu allkirjade kogumisest kuulnud, kuid nende kui maa omanikega pole keegi ühendust võtnud. Sellist tagaselja asja ajamist ta ilusaks ei pidanud.
Samas leidis Veevo, et kohalikud oleks pidanud mäe kaitseks tegutsema asuma enne kaevandamislubade väljastamist. “Ettevõttena oleme sinna raha paigutanud,” lausus juhataja, lisades, et ka keskkonnakahjustusi keskkonnaamet ei näinud. “Üleujutus on olnud ammusest ajast, Vinni küla on madal koht, kuhu jookseb vesi kokku,” kõneles Veevo ning tunnistas, et suurveega on nemadki hädas, sest sellega ei oldud arvestatud. “Loodus teeb ikka trikke,” märkis juhataja, kes on ühe ööga koguneva suurvee tõttu kohale kutsunud ka keskkonnavaatlejaid.
Vinni vallavanem Toomas Väinaste mõistis kohalike soovi näha oma koduümbrust ilusana, kuid kaevandamislubade väljastamine pole omavalitsuse pädevuses, seda teeb keskkonnaamet.
“Kui kunagi kaevandama hakati, siis taotleti volikogus kooskõlastust,” selgitas vallavanem, lisades, et maaalad, kus kaevandamine käib, on eraomandis.