Väike-Maarja vallas Triigis on omajagu hooneid, mis on põlenud, kus on katus sisse kukkunud või mis mõnel muul põhjusel ohtlikuks muutunud. Elanikud võivad siiski rõõmustada, sest möödunud nädalavahetusel vabaneti ühest halvas olukorras majast.
Triigi külas jäi ahervaremeid vähemaks
15. märts 2012, 11:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laupäeval Triigi külas peetud õppuste käigus põletasid Simuna vabatahtliku tuletõrjeseltsi päästjad lagunenud ehitise maani maha.
Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla ütles, et Triigi elanikud olid ehitise ohutusse ka ise panustanud, koristades ära katuselt pudenenud eterniidi. Ta tõdes, et vabatahtliku tuletõrjeseltsiga kokkuleppele jõudmine võttis küll veidi aega, kuid see on järjekordne hea näide, kuidas mittetulunduslikust tegevusest on piirkonnale otsest kasu. “Suur tänu kõikidele vabatahtlikele, kes sellesse oma jõudu panustasid,” tunnustas Kesküla.
“Meie olime väljas seitsme mehe ja kahe päästemasinaga,” ütles MTÜ Simuna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi eestvedaja Mart Pruul. Tema sõnul olid maja põletamise juures ka koolitaja päästeametist, Väike-Maarja päästekomandost abiks auto ning neli meest.
Maja pandi põlema kell veerand kümme hommikul ja päästjad lahkusid viie paiku õhtul. “Kindlasti annab selline ettevõtmine meestele kogemust juurde,” lausus Pruul veendunult.
Ta lisas, et ettevalmistuse juurde kuulus ka töödeks sellise päeva leidmine, et tuul puhuks soodsas suunas.
Varem on Simuna priitahtlikud pritsimehed käinud omavalitsuste tellimusel halvas seisukorras hooneid põletamas Kiltsis ja Vassiveres.
Mart Pruul märkis, et pritsimeeste ülesanne on sellistel puhkudel olla eelkõige turvaja rollis, et tuli edasi ei kanduks. "Seni ei ole õnneks midagi juhtunud," sõnas ta.
Triigis korrastatakse igal aastal külaplatsi ja parki ning külaelu eestvedajate hinnangul saab päris palju ise ära teha. Ümbrust ilmestavatest koledatest ja kohati isegi ohtlikest ahervaremetest on aga keeruline vabaneda, selleks jääb oma jõust ja võimalustest väheks.
“Esimene ahervare tekkis 1993. aastal, kui põles Triigi mõis,” meenutas külavanem Jaanus Kaare. Tasapisi hakkas varemeid juurde tekkima: sisse hakkasid kukkuma mõisa kõrvalhoonete katused, 1998. aastal põles sepikoda, õnnetus seisukorras on laudad, vana lasteaed, kunagised saun ja tööliste maja. Aktiivsete külaelanike teada on varemetes hooneid alles seitse, millest vaid kolm kuulub eraomanikele.
Külaelu edendajad ei kippunud kedagi süüdistama, kuid vihjasid, et vallaga on varemete koristamise teemal suheldud juba kümmekond aastat. Kõige enam teevad muret mõisa peahoone varemed keset küla. Juba 2004. aastal koostatud Triigi küla arengukavas oli märgitud, et tähtis on need praegusel kujul likvideerida ning küla heakord on prioriteediks ka kehtivas küla arengukavas.
“Igal aastal vallas üks ahervare ära koristada on juba positiivne plaan, see on valla arengukavas ka kirjas,” sõnas aktiivne külaelanik Tarmo Rebane.
Vallavanem Indrek Kesküla selgitas, et tegelikult ei kuulu varemed ka vallale, vaid on peremehetu vara, kuid Triigi külas olevad kasutuseta hooned on tõesti küla heakorda ja visuaalset väljanägemist rikkuvad ning probleemiga püütakse jõudumööda tegeleda.
Kiiret lahendust siiski lubada ei saa, sest kivivaremete lammutamine on mahukas töö. “See nõuab rasketehnikat ja ka inimtööjõudu,” märkis vallajuht.
Kesküla rääkis, et kuigi kehvas seisus hooneid on ka mujal vallas, on Triigis palju aktiivseid elanikke ja nad on nõus ise heakorda panustama, seepärast on sealsete õnnetus olukorras ehitiste lammutamine prioriteet.
Alates tänavusest aastast on ka keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu võimalus taotleda toetust ohtlike ja maastikku reostavate, kasutusest väljalangenud tööstus- ja militaarhoonete lammutamiseks. Vallajuhi sõnul proovitakse kasutada võimalusi kaasrahastuse leidmiseks.