SA Virumaa Muuseumid juhataja Ants Leemetsa sõnul ei keskendu püsiekspositsioon ajaloole, vaid eesmärk on anda ülevaade politseitööst. “Inimene saab siit lahkudes aru, et pätt on paha ja politsei hea,” lisas ta.

Politseimuuseumi külastajad ei silmitse pelgalt eksponaate, vaid saavad ise proovida politseivaldkondade tööd. Näiteks tõi Leemets ühe elemendi politsei laskeharjutusest – pantvangikriisi. Muuseumis pannakse tuppa kurjategijad koos pantvangiga. Külastaja peab tuppa sisenema ja kurjategijaid tulistades pantvangi vabastama. Mõistagi ei tohi ta tabada pantvangi. Leemetsa sõnul on laskeriistad ilmselt elektroonilised.
Teine üllatus, mis loodavas muuseumis külastajaid ootab, on fotoroboti tegemine. Kava kohaselt käib muuseumist läbi üks inimene. Mõne aja pärast tuleb “politseinik” ja palub külastajatel koostada selle isiku fotoroboti. “Et inimesed saaksid aru, kui raske on fotorobotit teha,” selgitas Leemets.

Muuseumi õuel on kindlasti üks-kaks avariilist autot, kus siis kuulajatele selgitatakse liiklusega seonduvat. Samuti võivad inimesed ise tänaval autode kiirust mõõta.

Püsiekspositsiooni hulka kuulub ka paar kuriteopaika. Külastajad saavad siis võtta näiteks mõrvapaigast sõrmejälgi, teha sündmuskoha vaatlust ja muud, mida kriminaalpolitseinikud sel puhul teevad.

Leemets tunnistas, et politsei toeta sellist muuseumi ei tee. Riigi politseijuhiga lepiti kokku, et sihtasutus esitab politseile nimekirja esemetest, mida vajatakse ja kuidas neid kasutatakse.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt kinkis tulevasele muuseumile “seemneks” politseikomissari tänapäevase mundri.


Küüdi sõnul on muuseumi selline kontseptsioon väga huvitav ja vajalik, kus inimene saab tegevuse kaudu ettekujutuse politseitööst. “Tähtis on, et oleks õpetlik,” märkis riigi politseijuht, kelle hinnangul loob politseimuuseum positiivse tunde. “Et politsei on vajalik.”

Samuti saavad muuseumi vahendusel politseitööga tutvuda noored.

Sihtasutuse Virumaa Muuseumid juhataja Ants Leemets rääkis, et nad otsisid ideed, kuidas teha püsiekspositsiooni, mis huvitaks võimalikult rohkem inimesi ja tooks majja 20 000-30 000 inimest aastas.
Politseimuuseumiga võistles idee teha väike Louvre, kus oleksid näiteks Itaalia renessansi maalikoopiad.