Eestlase jaoks on kodul olnud alati suur tähendus. Olgu ta ühe- või kahetoaline, kolme- või neljakorruseline, kodus peab olema meeldiv ja soe, et sinna oleks hea minna.
Juhan Parts: kütame vähem õhku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti keskmine kortermaja on ehitatud aastatel 1960-1980 ning suurem osa ühepereelamutest veelgi varem. Toonane ehituskvaliteet vastas selle aja võimalustele ning poole sajandi pikkune periood on nende elamute soojapidavuses teinud oma töö. Erinevalt ärkamisaegsetest taludest on 20. sajandi elamud mõeldud vastu pidama umbes viiskümmend aastat.
Ei pea olema hariduselt insener mõistmaks, et suur hulk eestlaste kodusid on nüüdseks kaotanud vajaliku soojapidavuse, nende kütmisele kulub aasta-aastalt järjest rohkem ning pikapeale hakkab kannatama ka maja konstruktsioon. Vaadates Eesti keskmist väikeelamut või kortermaja, on olukorra parandamiseks kõige reaalsem lahendus nende renoveerimine.
Viimase paari aasta jooksul oleme korterelamutele pakkunud toetusi maja renoveerimiseks, sh energiaauditi, projekteerimise ja ehitusjärelevalve tegemiseks. Eelmise aasta lõpu seisuga oli neid võimalusi kasutanud 390 korterelamut.
Ei saa mainimata jätta, et renoveerimise tulemusena muutusid need majad keskmiselt 36% energiasäästlikumaks – see tähendab kolmandiku võrra väiksemaid küttearveid. Hea meel on selle üle, et mida rohkem maju saab renoveeritud, seda enam tahavad naabrid selle töö ette võtta.
Lisaks kortermajade toetamisele on aga järjest rohkem uuritud meilt ka eramajadele mõeldud toetuste kohta. Eramaja omanikul on teatavasti kütta neli välisseina ja katus. Eestis on üle 160 000 eramu, rohkem kui 13 000 asub Lääne-Virumaal ning julgelt üle poole neist on ebaefektiivselt soojustatud. Kui võrrelda näiteks põhjamaadega, kulub meil maja soojustamiseks kolmandiku võrra rohkem energiat. Terve maja renoveerimine on ühe või isegi kahe leibkonna koostööna kallis ning seetõttu olemegi alates aprillist otsustanud hakata toetama eramajade renoveerimist kuni 40% ulatuses.
Baltimaades suisa unikaalse algatuse eesmärgiks on tõsta eramajade soojapidavust ja parandada nende sisekliimat. Kokku eraldasime selleks kvoodimüügi rahast kolm miljonit eurot, millest hinnanguliselt jätkub 300 eramaja energiatõhusaks rekonstrueerimiseks. Toetuse minimaalne summa on 1000 ning maksimaalne summa 30 000 eurot. Seega toetatakse neid renoveerimistöid, mille kogumaksumus jääb 2500 ja
120 000 euro vahele.
Kui rekonstrueerimise tulemusena vastab maja energiamärgisele C, toetame seda 40 protsendiga, ning kui saavutatakse energiamärgis D, toetame seda 25 protsendiga tööde kogumaksumusest. Selleks tuleb enne taotluse esitamist lasta projekteerijal hinnata maja energiatarbimise hetkeseisu ning täita selleks ette nähtud vormid, kus on arvutatud maja rekonstrueerimise tulemusena saavutatav energiaklass. Projekteerija teab ka täpselt öelda, milliste tööde jaoks on vajalik ehitusluba või omavalitsuse kirjalik nõusolek ning milliste tööde jaoks piisab tehnilisest kirjeldusest. Projekteerija leidmiseks paneme abistava info üles ka KredExi kodulehele.
Toetust saab nii rekonstrueerimistööde tegemiseks, vajalike ehitustoodete ja -materjalide soetamiseks, projekteerimiseks ning omanikujärelevalve tegemiseks. Näiteks võib toetuse abil soojustada maja fassaadi, soklit, vundamenti, katust ja esimese korruse põrandat.
Toetuse hulka kuuluvad ka välisakende ja uste vahetamine, küttesüsteemi asendamine või rekonstrueerimine, ventilatsioonisüsteemi parandamine jpm.
Meilt on palju küsitud, kas toetust saab taotleda ka mitmepereelamutele, mis ei ole päris kortermajad. Arvesse võttes suurt hulka majatüüpe, saavad toetust kasutusloaga üksikelamud, kaksikelamud, ridaelamud, kahe korteriga majad ning suvilad või aiamajad, mis on kasutusel vähemalt neli kuud aastas.
Toetust on võimalik taotleda 2013. aasta lõpuni, kuid huvi on toetuse vastu olnud sedavõrd suur, et selleks eraldatud raha võib lõppeda oluliselt varem. Seega kutsun väikeelamu omanikku üles olema aktiivne, et mitte maha magada võimalust toetuse abil oma maja soojapidavamaks muuta.
Eestis naljalt tuulikuid hoovis või päikesepaneele maja katustel ei näe. Hoolimata meie päikesevaesest kliimavöötmest, saab mõlemaid edukalt kasutada igapäevases majapidamises kulude kokkuhoiuks. Mõistagi tuleb arvestada, et üks hoov on tuulisem kui teine ning päike paistab ühe maja katusele kauem, kui teisele.
Teadmised ja kogemused on taastuvenergia seadmete kasutamise vallas Eesti elanike hulgas veel väikesed, samas võimalused meile paljudelegi ootamatult suured. Selleks, et julgustada inimesi tegema esimest sammu, otsustasime toetada 60% ulatuses neid, kes paigaldavad oma koju päikesekollektori soojusenergia tootmiseks. Täiendava elektrienergia tootmiseks oma kodu tarbeks otsustasime toetada tuulegeneraatorite ja päikesepaneelide kasutuselevõttu koguni 70 protsendi ulatuses.
Eestis ei ole naftamaardlaid või kullakaevandusi ning seda enam tuleb meil kasutada alternatiivseid võimalusi.
Nii eramajade renoveerimiseks kui ka taastuvenergiaseadmete kasutuselevõtuks saab taotlusi hakata esitama orienteeruvalt aprillist. Hetkel täiendame määrust ning juba lähinädalatel loodan selle määruse jõustumist. Taotluste vastuvõtmiseks ja hindamiseks oleme volitanud KredExi, kelle kodulehele paneme üles kogu vajaliku info, kui toetuse tingimused on lõplikult kinnitatud.