Reedel kella seitsme paiku õhtul oli Muuga raamatukokku kogunenud ligi kolmkümmend kohaliku põhikooli last, kes kõik olid üsna põnevil.

Muuga raamatukogu juhataja Maarika Lausvee ütles, et raamatukoguööle oli kutsutud kogu koolipere alates esimese klassi juntsudest kuni põhikooli lõpetajateni välja.

“Lapsi oli isegi veidi rohkem, kui algselt oodata oskasin,” sõnas Lausvee. Raamatukogu juhataja rääkis, et tegelikult olid kohal mõned lasteaiaealised põnnidki: kes vanema õe-vennaga kaasas, kes mõnda aega “hoiul”, kuni isa spordihoones trenni tegi.

Taoline üritus toimus juba kolmandat korda ning lapsed on selle väga hästi vastu võtnud. Päris palju oli tänavu neid, kes olid juba eelmistel aastatel osalenud.

Ettvõtmise käigus said lapsed raamatute maailmaga lähemat tutvust teha ning oma teadmisi  kirjanduse vallas värskendada. Koolinoored ise pidasid oluliseks ka seda, et sai kaaslastega lõbusalt aega veeta ning keegi ei sundinud magama minema – kes suutis ja tahtis, võis olla üleval kogu öö.

Raamatukogus räägitakse ikkagi eelkõige raamatutest. Nii toimusid kirjanduslikud võistkondlikud mängud. Üks neist oli kirjanduslik bingo: kõigepealt tuli täita niinimetatud lotopilet, kuhu sai numbriruudud ühest kahekümne viieni märkida vastavalt soovile. Järgnes viktoriin, kus pidi teadma populaarsete lasteraamatute tegelasi. Raamatute hulgas, mille kohta küsimused käisid, olid näiteks nii “Jussikese seitse sõpra” ja “Naksi­trallid”, mis olnud populaarsed juba mitme põlve seas, kui ka päris uued teosed.

Hiljem loositi välja pallid, mille järgi sai nagu päris lotos vaadata (oluline oli nii õige vastus kui numbri asukoht “piletil”), kas oli õnne diagonaalide või nurkade “mängus”, täistabamust ei õnnetunud saada ühelgi võistkonnal.

Meisterdati salvrätikutest lilli. “Lapsed on tublid. Kui nad on siia ise vabatahtlikult tulnud, võtavad nad kõigest õhinaga osa ega torise, et üks või teine asi oleks igav,” rääkis Muuga põhikooli direktor Agnes Maasild. Kuna kool on väike, toimuvad üritused-ettevõtmised kogu koolile. Nii on vanemad lapsed harjunud väiksematega arvestama ning koos tegutsema – vanusevahe ei ole üldse määrav.

Sel ajal kui lapsed rooside tegemise kunsti õppisid, valmistasid täiskasvanud – raamatukoguöö korraldamisel oli abiks ka õpetajaid ja lastevanemaid – ette järjekordse mängu, mis oli taas kirjanduslik, aga seekord sportlik.

Küsimusi, mis taas käisid lastekirjanduse kohta, tuli otsida nii raamatukogust, trepi käsipuudelt kui spordisaalist. Tegemist oli täringumänguga: edasi liiguti vastavalt veeretatud silmade arvule ning võitis võistkond, kes jõudis kõige varem 45. küsimuseni – vastused pidid muidugi olema õiged.

Kui kellaaeg hilisemaks nihkus, asuti filme vaatama ning mõnel väiksemal osalejal hakkas juba uni silma tikkuma. Enne südaööd loeti katkeid Ilmar Tomuski raamatutest ning pärast seda võis nii mõneltki matilt kuulda vaikset nohinat.

Kangemad olid aga üleval hommikuni. Kuigi üldiselt püüti olla vaikselt, kostis vahepeal siiski jooksumüdinat ja kihistamist – väikesed naljad magajate kulul kuuluvad lõbusa öö juurde.

Kella üheksa paiku söödi koos pannkooke ning mindi koju vaheaega veetma.