Euroopas juuakse rohkem alkoholi kui mujal maailmas, suisa kaks korda enam kui kogu maailmas keskmiselt. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja Euroopa Komisjon avaldasid hiljuti raporti, milles on kirjas, et eurooplane joob aastas keskmiselt 12,5 liitrit puhast alkoholi, mis vastab umbes kolmele klaasile veinile päevas.
Selle üle pole ju tegelikult midagi imestada. Suur osa lõunamaalastest ja islamiusulistest ei pruugi üldse alkoholi, vaid kasutab enda meeleseisundi muutmiseks teisi meetoteid.Enim tarbivad alkoholi idaeurooplased ja kõige vähem juuakse Põhjamaades.
Huvitav oleks teada, kas eestlased on selles raportis loetud ida- või põhjaeurooplasteks. Põhjamaades joodav vähene liitrite arv tundub ka üsna uskumatu, sest üldlevinud arvamuse kohaselt tarbitakse seal rohkelt alkoholi. Võib ju olla ka lihtsalt nii, et alkoholi kõrge hinna tõttu tarbitakse Põhjamaades rohkem isevalmistatud ja mujalt ostetud alkoholi. Vaadates seda, kuidas igale Tallinnast Helsingisse väljuvale laevale suunduvad soomlased veavad seljas, käe otsas või enda järel vahel imestamapanevalt suuri alkoholikoguseid, võib arvata, et vähemasti Soomes küll vähe ei jooda. Laevu väljub ju Tallinnast iga paari tunni järel.
Küll on raportis välja toodud, et riskialdis joomine on enim levinud Põhjamaades ja Ida-Euroopas. Riskialti joomise all on mõeldud alkoholi tarbimist avalikes kohtades ja aegadel, mil ei einestata, ning muud ebaregulaarset, kuid suures koguses alkoholi tarbimist.
Kõigis teistes valdkondades tõusuteel mahetoodangu trend on vallutamas ka alkoholiturgu. Ökopoodides on juba pikemat aega saadaval maheveinid. Hiljuti asus üks kodumaine õlletehas tootma maheõlut. Tänasest Virumaa Teatajast saame lugeda, et Rakvere piiritustehas on edukalt leidnud suure nõudlusega mahepiirituse tootmisniši.
Ei tea, kas varsti tekivad ka mahealkohoolikud, kelle jaoks on vaja ehitada mahekainestusmajad.