Ühinemine vähendab valitsemiskulusid

Andres Pulver
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tapa vald Aegviiduga ei ühine.
Tapa vald Aegviiduga ei ühine. Foto: Arvet Mägi

Analüüsist selgub, et ühinemiste tulemusena on omavalitsustes õnnestunud kokku hoida pea kolmandik senistest valitsemis­kuludest.



Lääne-Virumaal on pärast ühinemist valitsemiskulude osakaal eelarves vähenenud kõige rohkem ehk 46,3% Vihula vallas, mis on ka mõistetav, sest tillukeses Võsu vallas oli valitsemiskulude osakaal väga kõrge. Väike-Maarja vallas on valitsemiskulude osakaal vähenenud 39,9% võrra, Tapa vallas 31% võrra ja Tamsalu vallas 12,1% võrra.

Samas on väikeses Vihula vallas ka pärast ühinemist valitsemiskulude osakaal eelarvest ühinenud omavalitsuste seas kõige kõrgem – keskmiselt 14%, samas kui mitu korda suuremas Väike-Maarja vallas on see keskmiselt 6,7%, mis on ühinenud omavalitsuste parim näitaja üle Eesti.

Väike-Maarja vallavolikogu esimees ja endine vallavanem Olev Liblikmann arvas, et täit tõtt selline eelarvepõhine analüüs siiski ei kajasta. “Eks ametikohti ole vähemaks jäänud niikuinii, aga ma usun, et valit­semiskulusid püüavad vähendada kõik omavalitsused ja eriti usinalt tegeldi sellega majanduskriisi ajal,” rääkis Liblikmann.

Omavalitsusjuhi sõnul tõi ühinemine kindlasti kaasa valitsemiskulude vähenemise, sest ametnikke jäi mõnevõrra vähemaks, kuid samas kergendas see vallaelanike rahakotti, sest kohati tuli asjaajamiseks pikem teekond ette võtta.

Analüüsis on võrreldud kõikide seniste ühinemiste mõju omavalitsuste eelarvetele ja vaadatud, kuidas on muutunud omavalitsuste põhitegevustele suunatud kulude ja valitsemiskulude osakaal.

“Erinevaid ühinemisi on ka varem uuritud, aga selles analüüsis on võrreldavatele alustele pandud kõik seni toimunud ühinemised,” tutvustas regionaalminister Siim Kiisler uuringut. Analüüsitud on ühinenud omavalitsuste eelarvete jagunemist erinevate valdkondade vahel ühinemiste eelsel ja järgsel viieaastasel perioodil.

Kiisler rõhutas, et märgatav kokkuhoid valitsemiskuludelt on eranditult kõikides ühinenud omavalitsustes. “Keskeltläbi on valitsemiskulude osakaal vähenenud kolmandiku võrra – 14,9-lt protsendilt kümnele. See tähendab aga seda, et pärast ühinemist on võimalik pea kolmandik senistest kuludest kasutada inimeste, mitte bürokraatia ja juhtimise jaoks,” rääkis Kiisler. Analüüsist tuleb välja, et ühinenud omavalitsustes on kulud kasvanud peamiselt hariduse ja kultuuri valdkonnas. Mõningane kasv oli ka majanduskuludes.

Eestis algas omavalitsuste vabatahtlik ühinemine 1996. aastal, kui senise Halinga valla ja Pärnu-Jaagupi valla baasil moodustati uus Halinga vald. Kokku on Eestis ühinenud 51 kohaliku omavalitsuse üksust, mille tulemusel on moodustunud 22 uut omavalitsust ning omavalitsuste arv on vähenenud 254-lt 226-le.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles