Urmas Reinsalu: Eesti rahva kestmise nimel

Urmas Reinsalu
, IRLi esimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Reinsalu
Urmas Reinsalu Foto: Peeter Langovits.

Väärtustamaks lapsi ning noori, tuleb valimistel anda lapsevanemale lisahääl.

Parasjagu on käimas rahvaloendusel kogutud andmete töötlemine ning mõne kuu pärast saame teada, kui palju meid tegelikult on. 2000. aasta loenduse andmetel oli 1,37 miljonit. Tänavune rahvaloendus ilmselt kinnitab rahvaarvu jätkuvat kahanemistrendi.

Väikese rahvana ei saa me lootma jääda immigratsiooni peale. Me ei saa kasutamata jätta ühtki arukat abinõu, mis teenib meie rahva arvulise kasvatamise sihti.

Kui positiivse iibega 2010. aastal sündis Eestis 15 825 last, siis esialgne kokkuvõte rahvastikuregistrist ütleb mullu ilmale tulnud laste arvuks vaid 14 376. Kuid Eesti rahva säilimiseks on vajalik, et meil sünniks praegusest vähemalt mõni tuhat last aastas rohkem. Jääme selgelt alla Põhjamaadele. Väikerahvana ei saa seda lubada: peame jõudma sündimusnäitajate poolest Euroopas esimeste hulka, sest vaid nii suudame tagada Eesti rahva säilimise.

See aga eeldab ühiskonna suhtumise ja prioriteetide muutumist. Meie poliitika peab selgelt olema pere- ja lastekesksem. Ja siin ongi teed rajav roll täita riigil.

Koalitsioonilepingus oleme kokku leppinud, et algatame ühiskonnas debati selle üle, kas ja kuidas anda noortele ühiskonnas rohkem õigusi. Justiitsminister on algatanud koalitsioonileppest tulenevalt arutelu valimisea langetamise kohta 16. eluaastani. Ühe võimaliku meetmena on ettepanek kindlasti arutamist väärt, kuid koalitsiooniläbirääkimistel lähtus IRL avaramast lähtekohast. Ühiskonnas on vaja algul debatti ning hiljem üksmeelt selles, kas ja kuidas on valimistel otstarbekas arvestada laste ja noortega.

Pelgalt valimisea langetamisest ei piisa. Olen arvamusel, et tasakaalustamaks üha enam vananeva elanikkonna poole kallutatud poliitilisi valikuid ja väärtustamaks lapsi ning noori, tuleb valimistel anda lapsevanemale lisahääl. Just vanemad näevad kõige selgemalt, mida on järelkasvu üleskasvatamiseks tarvis. Laste eest lisahääle andmise idee ei ole iseenesest uus, kuid selle esiletõstmine on vajalik, et algatada debatt selle üle, kas ja kuidas oleks ühiskonnas stabiilse tasakaalu hoidmiseks mõistlik arvestada valimistel laste ja noortega. Säärase idee on Eestis varem välja pakkunud liikumine Noor Eesti. See mõte pole olnud aktuaalne ainult Eestis: Saksamaal on sarnastel kaalutlustel algatatud põhiseaduse muutmine.

Lapsevanematele lisahääle andmisel on mitu sisulist põhjust. Eesti vabariigi põhiseadus ütleb, et perekond on rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all. Konservatiivse maailmavaate järgi on tugev ja toimiv perekond üheks kindlamaks rahva säilimise aluseks. Andes laste eest valimistel lisahääle, edastame selge signaali, et väärtustame lastega perekondi.

Põgus pilk rahvastikupüramiidile näitab, et meie elanikkond vananeb ka edaspidi. Kui sündimuses trend lähiajal ei muutu, suureneb eakate osatähtsus Eestis 2050. aastaks 26 protsendini. Võrdluseks: 1990. aastal oli suhtarv poole väiksem.

Poliitikas tähendab see, et lastevanemate kui valijaskonna mõjujõud kahaneb. Rahva kestmise seisukohalt oleks siiski oluline, et esindusdemokraatias nimetatud jõud vähemalt säiliks või ideaalis suureneks. See aitaks ära hoida trendi, kus valijatele meeldimise nimel kaldub pendel päevapoliitilisse populismi ning põhiteemad jäävad unarusse. Meil puudub igasugune õigus nõrgendada lapsevanemate võimalust riigile ja kohalikele omavalitsustele meelde tuletada, mida meie lapsed vajavad.

Kriitikud võivad küll öelda, et nii väites vastandatakse erinevate põlvkondade huvisid. Vastupidi. Tulevased töökäed on need, kes tagavad riigi suutlikkuse täita eakate ees võetud sotsiaalseid kohustusi. Kõige lihtsamalt: vähem töötegijaid tähendab kehvemat arstiabi ja õblukesemat pensioni.

Teine oluline põhjus lisahääle  kasuks on, et põhiseaduse vaimu järgides tuleb tagada kõigile kodanikele ühetaoline hääle kaal.

Meie põhiseaduse paragrahvi 12 järgi on kõik seaduse ees võrdsed. Hiljem seab aga seesama põhiseadus paragrahvis 57 kitsenduse, et hääleõiguslik on 18 aastat vanaks saanud kodanik.

Oleks otstarbekas paragrahvi 57 sõnastust täpsustada näiteks nii: kõik Eesti kodanikud on hääleõiguslikud. Alla 18aastased (või 16-, kui ühiskonnas leitakse selles küsimuses lai toetus) Eesti kodanikud teostavad oma hääleõigust vanema kaudu seaduses sätestatud korras.

Selle loogika järgi on kõigil kodanikel valimisõigus, kuid alaealiste puhul on selge, et seda õigust realiseerib lapse huvides tema vanem. Aluse annab selleks põhiseaduse paragrahv 27, mille järgi vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.

Nagu Andrus Kivirähk selle idee kohta 2009. aastal osundas: “Arusaadavalt hääletavad laste eest nende emad-isad. Ja see on ju absoluutselt loomulik. Vanemad võtavad pidevalt oma laste eest otsuseid vastu, see ongi nende vanemlik kohus.”

Õigusteaduslikult on kritiseeritud, et nimetatud ettepanek läheb vastuollu valimiste ühetaolisuse põhimõttega. See vastuolu on näiline, sest lapsevanem on oma lapse täisealine esindaja.

Teine võimalik murekoht seoses muudatusega on seotud lastega ja lastetute täiskasvanute eristamisega. Mulle meeldivad selle teema kommentaaridest kõige rohkem 2009. aasta ema Maie Niidu sõnad: “Käesoleva ajani on just lapsevanemail olnud kesisem kaasarääkimise võimalus – kolme lapse isal on ju ikka üksainus hääl, täpselt samuti nagu ka lastetul mehel.”

Oluline on, et kuigi lastega peredele on idee rohkem meeltmööda, toetavad seda ka lastetud pered. 2010. aastal tegi EMOR selleteemalise uuringu ja lapsevanematele lisahääle andmist toetas üle poole vähemalt kahe lapsega peredest ja ligi kolmandik lastetutest.

Sotsioloog Andrus Saar on rõhutanud, et oluliseks eelduseks algatusele on nn vanemapension. Lähinädalail jõuabki parlamendi menetlusse eelnõu, mille kohaselt mitu last üles kasvatanud pensionärid saaksid suuremat pensioni kui üksikult elavad inimesed.

Tulevikku vaadates näeme, et põhiseaduses lastele hääle andmine ning selle kasutamise delegeerimine vanemale toob juurde umbes 250 000 valija häält ehk veerand kuni kolmandik praegusest valijaskonnast. Erakondade toetusnumbreid see oluliselt ei muudaks (lapsevanemate erakondlikud
eelistused ju ei muutuks), aga tooks kaasa rohkem arutelusid ning lubadusi lastega peredele ja vähem võimalikke eelarvekärpeid laste arvelt.

Laste tulevikust kasvab aga välja kogu Eesti riigi ja rahva tulevik. Just selle nõude põhiseadus meile asetabki.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles