Kuiv asfalt, päike ja soojapügalad muudavad rahutuks kõik need, kelle kevad- ja suvekuud harjumuspäraselt kaherattalise sõiduki sadulas mööduvad. Vaid autoga liigeldes on keeruline mõista, milline väärtus on mootorrattal mõõdetud kilomeetritel, millega käivad kaasas vihisev tuul ning kivina vastu kiivrit põrkavad putukad.
Vanajumalal on ilmaga tihtilugu küll oma plaanid, ning kuigi kaherattalisi tänavatel veel palju ei kohta, motohooaeg juba käib.
Järvamaal tegutseva Kesk-Eesti mootorrattureid koondava ning motomatku korraldava Kurisoomoto eestvedaja Kristjan Karumets ei varja elevust, mida algav hooaeg temas kui juba vanas motohundis tekitab. “Eks pidevalt saab midagi kõpitsetud ja tehtud, pikemad sõidud seisavad aga kindlasti veel ees,” rääkis Karumets.
Algajatele tsikliarmastajatele jagab mootorrataste hooldusega tegelev Karumets alati ka häid näpunäiteid. Tema sõnul on enne liiklusesse tormamist kõige olulisem üle kontrollida kõik liikuvad ja kuluvad osad: trossid, mida vajadusel õlitada, hammasrattad, piduriklotsid, lõtkud, esihark ja muu selline. “Kettülekandega ratastel tuleks kindlasti kontrollida keti kulumist, vajalik on ka õlitada.”
Tähelepanuta ei saa jätta ka akut, mis Järvamaa motomehe sõnul ei pruugigi enam ratast käivitada, kui seda kogu talve laetud pole. Sellisel juhul peab rattur seadma sammud kauplusesse, et tsiklile uus energiaallikas soetada.
Sügisel paaki jäänud bensiini uue vastu vahetamist Karumets ilmtingimata vajalikuks ei pea. Tema kulutab vana kütuse alati sõites ära ning siiani pole sellest rattale tehnilisi probleeme tekkinud. “Ega kõike väga peeneks ajada ei maksa. Muidugi, kes tahab, võib paagis seisnud kütuse välja valada ja uue sisse panna,” lisas ta. Päris kindlaid tõendeid, et seisnud kütusesse tekiks sade, mis mootori käivitamisel seda kuidagi kahjustada võiks, tal siiski pole.
Kevad on pannud kihama elu ka ühes Eesti suuremas mototehnika ja -varustuse müügiga tegelevas kaupluses Motodepoo. Depoo Tallinna esinduse müügijuhi Villu Viikholmi sõnul tegeles Motodepoo varem ka kasutatud rataste müügiga, kuid ajapikku on uuem tehnika kasutatu välja vahetanud ning nüüd saab Motodepoost endale soovi korral vaid uue, sissesõitmata ratta soetada.
Kevade saabumisega on suurenenud ka rataste müük. “Eelmine hooaeg oli meil hea, kui kõik jätkub samamoodi, tuleb ka algav müügi seisukohalt heade tulemustega,” rääkis Viikholm. Tema sõnul võib mootorrataste suurenenud müüginumbrite taga olla stabiliseeruv majanduslik olukord, ja kui varem inimesed pigem kogusid raha ja hoidsid seda ootamatuteks väljaminekuteks, siis nüüd julgetakse jällegi suuremaid oste teha.
Müügijuhi sõnul on viimasel ajal minevamaks kaubaks muutunud keskmise hinnaklassi linnarattad, millega on mugav sõita ja mis võtavad ka vähem kütust. Kui möödunud hooaegadel olid populaarsed pigem bike’i kerega sportrattad, siis enam seda tüüpi kaherattalised väga nõutud pole.
“Baigid olid kuumad, kui väga paljud käisid Soomes tööl ja teenisid kõrget palka. Siis osteti sellised rattad, mille puhul mugavus ja ökonoomsus ei ole esmatähtsad. Baigi puhul on olulisem siiski sportlik ja kena välimus ning kõrge kubatuur, et ratas hästi kiirendaks,” kõneles Villu Viikholm mõne aasta tagusest sportrataste müügiedust.
Praegu mõtlevat tarbija pigem tsikli praktilistele omadustele: et sellega oleks mugav sõita nii linnas kui maanteel ja et kütusekulu praeguste hinnaolude juures üle jõu käivaks ei muutuks.
Olles ka ise motomees, peab Viikholm Eesti motokultuuri täiesti rahuldavaks, isegi heaks, ja seda just mootorratturite endi hulgas. “Tsiklistidel ei ole vahet, kas oled võõras või oma ja mis aasta rattaga sõidad, vajadusel tullakse alati appi ning ollakse teineteise suhtes arvestavad. Seda näitavad ka arvukad motoüritused, millest osavõtjad end ka alati ühtse suure sõpruskonnana tunnevad,” rääkis ta.
Ka autojuhtide suhtumist ratturitesse peab Viikholm täitsa normaalseks, kuigi olukorra paranemine ei teeks halba kummalegi poolele: ei tsiklistidele ega autojuhtidele. Tema meelest on põhiprobleem ikkagi selles, et autojuhid ei pane mootorrattureid tähele. Millest see tuleb, kas hajameelsusest või hooletusest, ei oska ta täpsustada.
Selleks et auto- ja mootorrattajuhid üksteisega ikka paremini läbi saaksid, on aasta-aastalt korraldatud koostöös maanteametiga kampaaniaid, mida siis tsikliklubid ja suuremad tehnikamüüjad sihtgrupini viia on aidanud.
Mõne aasta taguse kampaania “Märka mootorratturit” infot aitas levitada ka Motodepoo. Tänavu pole Villu Viikholmi sõnul ühtegi suuremat kampaaniat tulemas näha ning tema hinnangul ei ole see halb, sest inimesed on kõikvõimalike plakatite suhtes juba omamoodi immuunseks muutunud. “Aga ratturid tulevad kohe-kohe tänavatele ja teevad seal siis iga päev seda kampaaniat,” lausus Motodepoo müügijuht lõpetuseks.
Talvisest rammestusest on toibunud ka Rakvere motoklubi Rakvere Raibe RC liikmeskond. Mai esimeses pooles korraldab motoklubi koos Ida prefektuuri ja Eesti Motomatkajate Klubiga motopäeva “Tõeline sõidumõnu – hoolin endast ja kaasliiklejast”.
Teist aastat toimuva motopäeva eesmärk on propageerida turvalist mootorrattasõitu ning teadvustada teistele liiklejatele mootorratturite ilmumist liikluspilti.
Huvilistel on võimalik kuulata politseiloengut, lisaks sisaldab päev tsikliparaadi ehk ühissõitu, kogunemist Põhjakeskuse parklasse ning jalgsimatka Oandu matkarajal. Päeva lõppedes saavad soovijad telkima jääda ning meeleoluka motopäeva omakeskis lõpetada.
Samuti on tulekul Tarvajaht, rahvaspordi kategooriasse kuuluv motoorienteerumine, mida korraldabki Rakvere Raibe RC. Selleaastane Tarvajaht on motoklubi liikme Tauno Arpo sõnul juba suurem avalik üritus, kuna ettevõtmist toetavad sponsorid.
Ka löövad Virumaa motomehed kaasa juuni algul Haapsalus toimuval motokoolitusel, kus oma sõidukogemusi ja -tarkusi sõiduvõtete ja -tehnikate vallas jagavad professionaalid meilt ja välismaalt. “Eks sõita oskab igaüks. Enamasti osatakse kiiresti sõita, aga kas ohuolukorras kiiresti pidurdada ka osatakse ...” arutles Arpo.
Selles, kes auto ja mootorratta vahel juhtunud õnnetuses viga saab, ei ole ilmselt kahtlust. Endine kaitsepolitsei peadirektor, praegune Ida prefektuuri juht, kes vabal ajal ka motondusega tegeleb, on öelnud intervjuus, et liiklusõnnetuse vältimiseks tuleb valida õige sõidukiirus, hoida pikivahet ja olla nähtav. Ta pooldab levinud arvamust, et mootorrattur peab alati arvestama sellega, et teda võidakse mitte märgata.