/nginx/o/2012/04/05/1042988t1hcc0c.jpg)
Jäneseid, munasid ja tibusid seostatakse kevadpühadega. Nendest on legende ja lugusid, neid peetakse elu sümboliteks. Kristluses on ülestõusmispühad kirikuaasta keskseks sündmuseks – elu võit surma üle, lunastus patust, inimese lepitamine Jumalaga.
Häid kevadpühi!
/nginx/o/2020/02/06/12919435t1h49a7.png)
8. aprill 2012, 11:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristluses on ülestõusmispühad kirikuaasta keskseks sündmuseks – elu võit surma üle, lunastus patust, inimese lepitamine Jumalaga.
Suurel neljapäeval sõi Kristus oma jüngritega viimase ühise paasasöömaaja ja sellest sai alguse armulaua sakrament. Samal õhtul reetis jünger Juudas ta 30 hõbeseekli eest ning Kristus võeti kinni.
Suurel reedel andis Rooma võimu esindaja Pilaatus rahvale valida, kas lasta pühadeks vabaks röövel Barabas või Kristus. Rahvas nõudis vabadust röövlile. Kristust piitsutati, sõdurid panid talle pähe kibuvitsapärja ning oma risti kandes tuli ette võtta teekond Kolgatale. Kolgatal hukati ta tolle aja kombe kohaselt ristile lüües, süüdistatuna jumalateotuses ja mässu õhutamises.
Vaiksel laupäeval oli Kristuse surnukeha hauas. Surmavalda laskudes toob ta lootust kõigile neile, kes enne teda on aegade algusest surnud.
Ülestõusmispüha varahommikul läks Maarja Magdaleena hauale ning nägi, et kivi oli haua ukse eest ära lükatud ning haud ise tühi – Kristus oli üles tõusnud. Õige pea ilmutas ülestõusnud Kristus end nii Maarjale kui teistele jüngritele.
Kristuse surm ja ülestõusmine on lunastanud kogu inimkonna ja toonud lootuse, et kõigil, kes temasse usuvad, on osa jumalariigist juba siin maa peal ja igavene elu sealpool surma piiri.