Eestimaa kolmkümmend küla, sealhulgas Miila ja Venevere küla Lääne-Virumaal, avavad suvel üheks päevaks avalikkusele väravad, mis tähendab, et igaüks võib külla sisse astuda ning uudistada, millega seal tegeldakse.
Venevere ja Miila küla avavad suvel väravad
11. aprill 2012, 08:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti külaliikumise Kodukant vedamisel korraldatava avatud külaväravate päeva raames saavad huvilised vastuse küsimustele, kes külades elavad ning kuidas külaelu läheb.
“Oma väravad avab igast maakonnast kaks küla – 30 küla üle Eesti. Need on külad, kus on püsinud põlvkondade järjepidevus, kus toimetavad virgad eestvedajad, kus on oma kooskäimiskohad, kus tegeldakse seltsieluga. Enamik neist on olnud Kodukandi aasta küla kandidaadid. Tulijaid ootab palju põnevat – töötoad, laadad, kohvikud, mängud, ekskursioonid ning õhtu lõppeb kõikjal suure simmaniga,” tutvustab ettevõtmist liikumine Kodukant.
Avatud külaväravate päev Rägavere vallas asuvas Miila ja Laekvere vallas asuvas Venevere külas, nagu veel 18 Eesti paigas, on 21. juulil, osa külasid ootab huvilisi 28. juulil.
Venevere Haridus- ja Kultuuriseltsi juht Eerik Lumiste ütles, et niisugune ettevõtmine on Eestis esmakordne, selles osalemine annab võimaluse näidata, et elu maal on täiesti võimalik, ning ka külaelu propageerida.
“Plaanitud on töötoad, nostalgiline ringsõit vana veoautoga, matkad, kontserdid, mälumäng, tutvumine seltsimajaga,” tõi Lumiste mõningaid näiteid. Samuti on kavas küla võrkpallimeeskonnal võtta mõõtu poliitikutega, esineb oma küla näitering, toimuvad kontserdid, kus esinevad kollektiivid lähiümbrusest – näiteks Avinurme meeskoor, Salla lauluseltsing ning Muuga segarahvatantsurühm. Ei puudu pidu üllatuste ja rahvalike mängudega.
Veneveres ja selle ümbruses elavad aktiivsed inimesed – korraldatakse rahvarohkeid pidusid, ühiseid talguid, reise ja võistlusi. Oluline on, et aktiivselt löövad kaasa igas eas inimesed.
Aastate jooksul on korda tehtud seltsimaja (endine koolimaja): vahetatud katus, valminud jõusaal, remonditud saal, renoveeritud köök ning rajatud saun, täiesti uue näo on saanud maja teine korrus.
Üheks suurimaks kordaminekus peab külaelu edendaja veskitiikide taastamist.
MTÜ Miila Hiiemäe juhatuse esimees ja Miila külavanem Raigo Rebane kinnitas, et soovitakse avalikkusele näidata elu maal, kus on ka huvitav ning mitmekesised võimalused, ettevõtmise kaudu saab ühtlasi oma küla tutvustada.
“On kavas teha väike ringkäik, näidata erinevaid objekte, anda edasi legende ja teadmisi, mida on põlvest põlve räägitud,” tõi Rebane näite pakutavast.
Ta sõnas, et lisaks teistes töötubades omandatule saab õppida kaseviha valmistamist, kavas on erilised mängud, nagu näiteks saapavise ja kukepoks Miila moodi. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu esimees Liivi Soova paneb välja Lääne-Virumaa riiete ja käsitöö näituse.
Külaelu edendaja sõnul jagub tegevust nii suurtele kui väikestele.
Miila külaelu keskpunktiks on külaplats, mida on arendatud alates 2005. aastast. Kunagi küla keskel olnud vanast mahajäetud räämas talukohast tehti külarahvaga kaunis kooskäimiskoht.
Maakivist endine hobusetall, millest oli säilinud vaid kaks enam-vähem tervet seina, on praeguseks rekonstrueeritud küla seltsimajaks.
Eestis on 4435 küla, elanike üldarvust moodustavad külaelanikud 20%.
On hakanud levima arvamus, et külla on jäänud vaid lapsed, naised, vanurid. Just selleks, et igaüks näeks, milline on Eesti külaelu tegelikult, korraldataksegi avatud külaväravate päev.
Ettevõtmist toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja põllumajandusministeerium.