Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles, et tänavu suvel kuulutatakse veel välja põllumajanduse investeeringutoetuste voor, kuid järgmisi investeeringutoetusi ei maksa oodata enne 2015. aasta suve.

“Euroopa Liidus algab 2014. a uus programmiperiood ja esimene aasta läheb kindlasti sisseelamiseks,” selgitas minister. Otsetoetuste maksmises põllumeestele mingit auku ei tule. “2014. aastal makstakse neid küll juba uute reeglite järgi, aga millised need reeglid on, me veel ei tea,” lausus Seeder.

Küll teeb põllumeeste elu oluliselt raskemaks tõik, et tänavune aasta on viimane, mil Eesti riik saab Euroopa Liidu otsetoetustele lisa ehk nn top-up-toetusi maksta. Aastatel 2007-2013 on Eesti otsetoetuste kogusumma ligikaudu 730 miljonit eurot, sellest umbes 500 miljonit tuleb Brüsselist ja ülejäänu Eesti riigilt.

“Kui investeeringutoetusi veel saadaval ei ole ja otsetoetused vähenevad, siis tuleb oma äriplaane tehes sellega arvestada ja olla valmis, et põllumajandusel on ees kaks keerukamat aastat,” sõnas Helir-Valdor Seeder.

Samas ei pruugi top-up-toetuste kadumine automaatselt tähendada tulude vähenemist. “Kõige rohkem kaotab piimasektor, aga osa ettevõtjaid ei saa ka praegu top-up’i ning nende toetused isegi veidi tõusevad,” lisas ta.

Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt saaks Eesti uuel programmiperioodil otsetoetusteks 891 miljonit eurot. “Kui seda selle perioodi 500 miljoniga võrrelda, siis on kasv küll märkimisväärne, kuid me ei ole mingil juhul rahul, sest vanade liikmesriikide toetuste tasemest jääme endiselt kaugele,” kõneles minister, kinnitades, et asi liigub siiski õiges suunas.



Kui praegu moodustab Eesti põllumeestel saadavate otsetoetuste tase umbes 45% Euroopa Liidu keskmisest, siis Euroopa Komisjoni kava kohaselt jõuaks Eesti järgmise eelarveperioodi jooksul 60%ni keskmisest.

“Samas on Euroopa Komisjonil plaanis sätestada, et üheski liikmesriigis ei tohiks otsetoetused olla alla 90% keskmisest,” rääkis põllumajandusminister.

Helir-Valdor Seeder hindas realistlikuks, et läbirääkimisi pidades on siiski võimalik jõuda aastaks 2020 tasemele, kus Eesti põllumehed saaksid kolmveerandi keskmisest otsetoetuste tasemest.

“Siinkohal on väga oluline jõuda kokkuleppele sakslastega, et nad meid selles toetaksid,” lausus minister. Teine suurriik Prantsusmaa on valmis Eestit ja ka teisi Balti riike toetuste suurendamises toetama, kui saab vastutasuks tuge oma huvidele viinamarjakasvatuses ja veinitootmises.



Saksamaa tahab Balti riikidelt vastutasuks nelja asja. Eksporttoetuste kaotamine ja toetuste tippude kaotamine mõjutavad Eestit Seedri sõnul väga vähe. “On küll vastuolu selles osas, et eksporttoetused lähevad tööstustele, aga tegemist on otsetoetustega võrreldes ikkagi marginaalse summaga,” kõneles ta.

Ka põldudevaheliste alade kohustusliku rohestamise vastu olemises ei näe Seeder probleemi. “Eestis ei ole see üldse küsimus, meil on niikuinii väikesed põllud ja palju metsa, pigem on see Belgia ja Hollandi teema,” selgitas ta.

Kõige keerulisem on Eestil nõus olla aktiivse põllumehe määratlemisest loobumisega. Minister rääkis, et Euroopas kasutavad pindalatoetust ka näiteks suured riigiettevõtted ja lennujaamad, et oma territooriume korras hoida ja rohtu niita. Eestis on aga mitmel puhul olnud kõne all, et põllumajanduse otsetoetusi saavad ka need, kes otseselt põllumajandusega ei tegele ja niidavad vaid korra-paar aastas muidu söötis seisvat maad.

OÜ Roodevälja Uustalu juht Uno Altermann tegi ettepaneku, et põllumehi ootavat rasket aega võiks leevendada värvitud kütuse aktsiisi langetamisega. Virumaa Põllumeeste Liidu esimees Ülo Niisuke ütles, et kui veel mõne aasta eest oli Virumaa põllumeeste ettepanek kütuse värvimine sootuks lõpetada, siis praegu ollakse seda meelt, et värvitud kütus peaks siiski jääma ja aktsiisi oleks vaja langetada.

Lätis näiteks värvitud kütusele aktsiisi ei rakendata, kuid Helir-Valdor Seederi sõnul on seal kehtestatud limiit 100 liitrit hektari kohta aastas, lisakütus tuleb aga osta tavahinnaga.

Taoline kord seab keerulisse olukorda loomakasvatajad, kel maad pole või on väga vähe, ning köögiviljakasvatajad, kel kütusekulu oluliselt suurem.

“Igasuguseid variante on kaalutud, kuid paremat süsteemi, kui meil praegu toimib, ei ole leitud. Soodustuse suurus on aga kindlasti kauplemise koht,” märkis põllumajandusminister, kelle sõnul on vastav ettepanek ka valitsuse laual, kuid see pole seni koalitsiooni seas vastutuleku osaliseks saanud. “Unustatud seda ei ole,” kinnitas Seeder, kes ütles, et on isiklikult seda meelt, et põllumajanduses kasutatava kütuse maksusoodustus võiks olla suurem.

“See oleks mingisugunegi kompensatsioon top-up’i kadumise eest,” lausus Ülo Niisuke.