Arhitektuurivõistlus otsib 21. sajandi kodu Lahemaal

Konkursi “21. sajandi kodu Lahemaal” raames korraldatakse ka seminare ning näitus Lahemaa rahvuspargi looduskeskuses Palmses ja arhitektuurimuuseumis Tallinnas

Oluline osa Eesti elanikkonnast on tänaseks linlased ja püsiv maaelanikkond kahaneb järjepidevalt. Vanad taluhooned suvituskohana, põllupealsed asulad ja linlikud eluviisid maal – linnastumisega kaasnevad muutused maaasulates on paratamatus. Traditsioonilistel väikeasulatel on kogu maailma ruumilist arengut dikteeriva valglinnastumisega üha keerulisem sammu pidada.

Konkursi eesmärgiks on Lahemaal elamist laiemalt lahti mõtestada, pidada dialoogi ja tugevdada kontakte Lahemaale ehitamisest huvitatud kinnistuomanike ning Lahemaa konteksti mõistvate arhitektide vahel.

“Eesti maastik on väärtus. Eesti maastikus asetsevad talud. Eesti talud nagu Eesti maastikudki on omaette väärtused. Need väärtused kuuluvad kokku ja seda kooslust ei tohi lõhkuda. Selle tänuväärse arhitektuurivõistlusega Lahemaal annavad arhitektid oma panuse nende unikaalsete väärtuste hoidmisse,” rääkis Eesti Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere.

Võistlusega otsitakse nüüdisaegse eesti maakodu eskiislahendusi, mis lähtuvad Lahemaa ja Eesti külaarhitektuuri ruumilistest ja kultuurilistest eripäradest. Peaküsimus on, kuidas rajada tänapäevast ja kvaliteetset arhitektuuri, hoides väärtuslikku külakeskkonda ja tema miljööd elujõulisena.

“Üks halvasti projekteeritud ja keskkonda mittesobiv maja võib rikkuda mulje kogu külast. Üks halvasti planeeritud küla võib rikkuda üldpildi kogu rahvuspargist. Keskkonnaamet vaatab igal aastal Lahemaal läbi ligi 300 ehitusega seotud taotlust. Rahvuspargi keskkond on väärtus, mille pärast seal põlvest põlve elada tahetakse ja mille pärast tulevad sinna külastajad. Rahvuspargile omase keskkonna terviklikkuse ja väärtuste hoidmise nimel tuleb sobitada rahvusparki tänane elustandard ja ajaloolisse keskkonda sobiv energiasäästlik tänapäevane arhitektuur. Seetõttu algataski keskkonnaamet heade ideede otsimiseks selle arhitektuurikonkursi,” kõneles keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar.

Võistluse vorm on arhitektuursete eskiiside konkurss, mille auhinnafondi on plaanitud 14 000 eurot. Võistlusaladeks on neli fiktiivset paika Lahemaa külades, mis ei asu reaalsetel kinnistutel, vaid kirjeldavad Lahemaa küladele iseloomulikke tüüpolukordi.

Lahemaa konteksti sobivatest võistlustöödest koostatakse heade eskiiside ja arhitektuursete lahenduste kataloog, mis peaks innustama positiivse eeskuju varal looma maapiirkondadesse uut arhitektuurikvaliteeti. Võistluse tulemustest koostatakse näitus, mis avatakse uusarhitektuuriseminaril Palmses 8. oktoobril. Näitus on novembris-detsembris üleval Eesti Arhitektuurimuuseumis. Võidutööd leiavad kajastust 2013. aasta alguses ilmuvas Lahemaa arhitektuuri käsitlevas trükises.

Võistluse tutvustamiseks ja teema laiemaks lahtimõtestamiseks korraldavad keskkonnaamet, Eesti Arhitektide Liit ja arhitektuurimuuseum 3. mail algusega kell 11 arhitektuurimuuseumis seminari “Eesti külamaastikud ja Lahemaa arhitektuur”. Eesti külamaastike väärtusi, hetkeolukorda ja Lahemaa arhitektuuripärandit käsitlevad arhitektid Fredi Tomps ja Lilian Hansar, ajaloolased Leele Välja ja Juhan Maiste; võistlusest räägib täpsemalt arhitekt Jaan Tiidemann. Seminar on eelregistreerimisega ja tasuta. Arhitektuurikonkursi tulemused ja võitjad avalikustatakse 8. oktoobril Palmses.

Projekti rahastavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Kultuurkapital.